Akna paigaldus (0)

VLK- armeeritud betoonkoorik
Üldist
VaheLaeKoorik on 50 mm paksune armeeritud betoonkoorik, mis moodustab vormipõhja monolitiseerivale betoonile. Selles asuvad 600 mm vahega sõrestikkandurid ehk triarmatuurid ja piki- ning ristiarmatuur, mis on dimensioneeritud vastavalt iga projekti koormusolukorrale. VLK on valatud betoonist C30/C35, 50 mm paksune, sisaldab tõmbearmatuuri ja triarmatuuri, mis on mõeldud 160 kuni 300 mm paksusele vahelaeplaadile. Kui vahelae konstruktsiooni massi on vaja vähendada, pannakse triarmatuuride vahele 400 mm laiused polüstüreentäited, saatelehel on märge VLK Light .
VLKkaalon120kg/m2.
Tüüpiline 2,4 m laiune 50 mm paksune VLK kaalub 0,31 T/m.
Tänu VLK küllaltki suurtele mõõtmetele ja kergele kaalule on vahelae ehitamisel võimalik saavutada olulist tööaja ja - jõu kokkuhoidu tehases tehtud eeltöö arvelt.
Kui VLK on ehitusobjektil paigas ja nõuetekohaselt toestatud, paigaldatakse torustikud ja elektrijuhtmed . Need jäävad monolitiseeriva betoonikihi sisse ja see võimaldab vähendada vahelae konstruktsiooni kogupaksust.
MÄRKUS: VLK Light-i puhul võib torustikud paigaldada ainult polüstüreenikihi sisse.
Triarmatuur tagab kooriku jäikuse transpordil, tõstetel ja monolitiseerimisel. Lisaks seob triarmatuur kooriku pealevalatava betooniga , sellest tõstetakse betoonkoorikut ja selle peale toetatakse vajadusel vahelae ülemise kihi armatuur .
VLK standardlaius on 2,4 m ja pikkus vastavalt projektile. Tehases on võimalik toota ka erikujulisi koorikuid erineva laiuse ja otsa kaldenurgaga. Et vahelae ehitus sujuks kiiresti, tehakse vahelae laotuses üks koorik laiusega, mis sobitub kandeseintega.
VLK maksimumpikkuseks on 10 m. Pikkus sõltub vahelae monoliitse osa paksusest.
Iga kooriku pikema külje alumistesse servadesse on tehtud kaldkandid, et koorikute ühenduskohad laes oleks kergesti viimistletavad ja lõpptulemus oleks silmale hea vaadata.
Kui vahelae lubatav mass on piiratud, võib triarmatuuride vahele panna 400 mm laiuse polüstüreentäite. See lahendus on samas ka odavam täisbetooni valust. Seda kooriku tüüpi
nimetatakse VLK Light. Peab silmas pidama,et koos vahelae massi vähenemisega võib suureneda helide läbikostvus.
Erinevates tingimustes nõuab armatuur erinevaid betooni kaitsekihte. VLK-s on tavaline kaitsekiht 15 mm, mida on vastavalt vajadusele võimalik suurendada kuni 35 mm.
Paigaldus
Kandeseinad
Enne VLK paigaldamist peab veenduma kandeseinte kandevõimes. Kui kandepind on ebatasane ja pole loodis, tuleb see õgvendada ja tasandada seguga .
Ajutised toed
Tavaliselt on toed vaja paigaldada 2,5 m vahedega. Vt. joonised 3, 4, 5.
NB! Tugede paigaldamisel on vaja veenduda, et aluspinnasel oleks tagatud piisav kandevõime, sest pealevalu käigus lisandub betooni näol suur mass.
Olulised ohutusnõuded
Toed peavad olema paigas enne VLK paigaldamist.
Kui VLK toetuspind seinale on vähem kui 40 mm, peab kooriku otsa alla toe panema .
Kui paigaldusjoonisel pole näidatud tugede asetust ja pole ka kirjas, et tugesid pole vaja, on vaja konsulteerida Betoontoode OÜ inseneriga enne VLK elementide paigaldamist.
Lisaks eelmainitud ajutisele toestusele võib veel lisatoestust vaja minna järgmistel juhtudel:

• Triarmatuuri ülemine või diagonaalvarras on katki või kahjustatud.
  
• Kui kandeseinad pole küllalt kindlad.
  
• VLK moodustab konsooli
  
• VLK külgneb suurte avadega. 
  

Tööohutus
VLK paigaldades tuleb jälgida kõiki monteerimistööde ohutusega seotud eeskirju: kanda kiivrit, kõrgustes töötades kasutada julgestusköit.
VLK tuleb tõsta ettevaatlikult, võimalikult sujuvalt , vältides raputamist ja kokkupõrkeid ümbritsevate objektidega, et koorik ei mõraneks ja triarmatuur ei kahjustuks.
Kui VLK pole tehases tehtud torustike läbiviike või hooldusavasid, siis pannakse sellele kohale avamoodustaja (õige mõõduga polüstüreenitükk) ja lõigatakse hiljem auk VLK-sse.
Olulised punktid ehitusplatsil
jälgimiseks.

• Kontrollige tööjoonistelt, et erikujulised ja avadega VLK-d saaksid paika õiget pidi.
  
• Kontrollige, et kõik VLK-d oleks loodis ja ei kõiguks ega kannaks mõne terava nurga või kühmu peal.
  
• Kontrollige, et kõik toed ja raketised oleks korrektselt paigas ning toetuspind puhas.
  
• Triarmatuuri terviklikkus on otsustava tähtsusega koorikkonstruktsiooni kandevõime tagamisel betoneerimise ajal. Seetõttu peab triarmatuuri vigastatud kohale toe alla panema.
  
• Paigaldades jälgige, et VLK vahele ei jääks suuri pragusid. Sealt võib paigaldatav betoon välja valguda. Kui need siiski esinevad, on võimalik pragusid tihendada montaazivahuga.
  
• Soovitav on tõsta VLK elemendid autolt otse ehitusele paika, milleks peab olema kokku lepitud paigalduse järjekord. Kui see pole võimalik, tuleb need ladustada tasasele maapinnale. VLK vahele pannakse lauad ¼ - 1/5 kaugusele VLK otstest , alati üksteise kohale. Vt. Joonis 2.
  
• VLK montaaz ja seintele toetamine
  Tavaliselt tuuakse VLK ehitusobjektile poolhaagises, kust need tõstetakse paika otse konstruktsiooni, eelnevalt paigaldatud tugedele. Montaazi kiirus on vähemalt kakskorda suurem kui õõnespaneelidel, kuna elemendi standardlaius on 2,4 m, võimaldades paika tõsta vähemalt 100 - 120 m2/h.
  

Sõltuvalt ehitise iseärasustest on võimalikud erinevad toetamise variandid.Ohutuse seisukohast on soovitav toetada VLK kandekonstruktsioonile pikemalt kui allpool antud minimaalsed mõõdud.
Toetamine kivi- ja plokkmüüritisele
VLK peab toetama müüritisele vähemalt 60 mm või astuma müüritise välisküljelt tagasi vähemalt 30 mm.
2 VLK saab toetada ilma lisatugedeta seina juures kuni 140 mm laiusele kandvale vaheseinale. VLK otste vahekaugus on 20 mm.
Toetamine terasele
VLK nõuab terasele toetades vähemalt 55 mm toetuspinda. Kui VLK jääb hoone konstruktsioonis kalduasendisse (mitte horisontaalseks),
Monoliitkarkassiga konstruktsioon
Toetage VLK raketisele ja valage monoliitne konstruktsioon. „Pooleldi valatud” talale tuleb VLK toetuspinnaks 65 mm. Kui kandetalal on vähem kui 40 mm toetuspinda, tuleb kasutada lisatoestust, kuni monolitiseeriv betoon on saavutanud piisava tugevuse.
Ajutised toed ja toestamise variandid
VLK juures on tähtis roll triarmatuuril, mis annab koorikule jäikuse ja tagab kandevõime, et valada sellele monolitiseeriv betoon.
VLK jäikust ja kandevõimet on võimalik suurendada, lisades sinna triarmatuure. Standardselt on triarmatuuride samm 600 mm.
Üldiselt on kuni 200 mm paksuse vahelae korral võimalik VLK sille kuni 2,5 m ilma lisatoeta. VLK sille üle 2,5 m nõuab keskel vähemalt ühte toerida. Toestuse nõuded ja joonised on alati
VLK-ga kaasas, mis on Betoontoode OÜ poolt välja töötatud järgimiseks ehitusobjektil.
Ajutised toed jäävad paika nii kauaks , kuni valatud betoon on omandanud nõutud tugevuse. Tugede asukoht näidatakse paneelide laotuse plaanil . Tugede konstruktsiooni eest ei vastuta Betoontoode OÜ.
Toed eemaldada alates 7. päevast peale valu, sõltuvalt objekti konstruktsioonist, keskkonna temperatuurist ja niiskusest.
Tugede eemaldamise täpse aja määrab projekteerija .
Viimistlus
VLK on valatud terasvormis, mis tagab betoonpinna sileduse. Erinevalt eelpingestatud paneelidest puudub VLK-l eeltõus ja lagi on seetõttu tasapinnaline. Kõigil standardlaiusega (2,4 m) VLK-l on pikemas servas kaldkant, et tekitada ^ kujuline vuuk, mille võib kas täita või jätta täitmata.
Kujud ja mõõdud
Iga VLK on projekteeritud nii, et see vastaks täielikult projekti nõuetele, seda nii kandevõime kui mõõtmete osas. VLK tootmistehnoloogia võimaldab anda koorikule täpselt sellise kuju nagu vaja. VLK võib olla kumera osaga või kitsam standardmõõdust (2,4 m), sest hooned pole projekteeritud 2,4 m moodulis . Samuti on VLK-sse võimalik teha avasid.
Monolitiseerimine
Kui VLK on paigas ja korralikult toestatud, paigaldatakse ääreraketised. Seejärel torustikud ja elektrijuhtmed ning lisaarmatuur vastavalt kaasnevale dokumentatsioonile. Enne betooni valamist peab veenduma et VLK pind oleks puhas ja niiske, kuid ilma liigveeta, et tagada betooni parimat naket.
Komplekteerimine ja saatedokumendid
Saatedokumentidel on ära näidatud VLK pinnalaotus rajatava hoone plaanil, VLK arv ja kogupindala, lisaarmatuuri spetsifikatsioon koos armeerimisjoonistega, vajatavate ääreraketiste kogupikkus, avade hulk ja mõõtmed, vahelae kogupaksus , millest sõltub ka joonisel näidatud vajalik betooni kogus, selle mark ja tugede asendiplaan.
Konstruktsiooni püsivus
Ehitise konstruktsioon peab olema selline, et osalise kandekonstruktsiooni hävimisel ei järgneks sellele kogu hoone varisemist. Monoliitsetel vahelagedel on väga suur osa hoone konstruktsiooni jäigastamisel.
Ohtlikud olukorrad võivad tekkida näiteks plahvatuse tagajärjel.
Kandva vaheseina varisemine
VLK-d on omavahel armatuuriga ühendatud ja koormuse võtavad vastu ümbritsevad seinad. Kuigi vahelae deformatsioon on märgatav, ei põhjusta see veel lae varisemist.
Kandva välisseina varisemine
Kuna VLK on armeeritud ka ristipidiselt, siis kandva välisseina kokkuvarisemise korral hakkab pikiarmatuuri asemel tööle ristiarmatuur ja konstruktsioon jääb püsima.
Varingust põhjustatud lisakoormus
VLK dimensioneerimisel võetakse arvesse kasuskoormuse suurenemist , seetõttu on kandva armatuuri arvutamisel arvesse võetud lisakoormust.