Suurematesse küladesse, asulatesse rajada oma biokütusel töötav elektrijaam. (0)

Sarnased õppematerjalid

24

pdf

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

biometanool ­ biomassist toodetud metanool; biodimetüüleeter - biomassist toodetud dimetüüleeter; 4  bio-ETBE ­ bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47%; bio-MTBE ­ biometanooli baasil toodetud metüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks MTBE-s loetakse 36%; sünteetiline biokütus ­ biomassist toodetud sünteetilised süsivesinikud või nende segud biovesinik - biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud vesinik; puhas taimeõli ­ õlikultuuridest pressitud, ekstraheeritud või muul viisil saadud keemiliselt modifitseerimata toor- või rafineeritud õli. [2] Puitkütused Puitpõhised kütused koosnevad põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemitselluloosist.

Loodusvarade kasutamise ökonoomika

11

doc

Biokütused.

mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile · Biometanool ­ biomassist toodetud metanool · Biodimetüüleeter ­ biomassist toodetud dimetüüleeter · Bio-ETBE ­ bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47% · Bio-MTBE ­ biometanooli baasil toodetud metüültertsiaartüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks MTBE-s loetakse 36% · Sünteetiline biokütus ­ biomassis toodetud sünteetilised süsivesinikud või nende segud · Biovesinik ­ biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud vesinik · Puhas taimeõli ­ õlikultuuridest pressitud, ekstraheeritud või muul viisil saadud keemiliselt modifitseerimata toor- või rafineeritud õli [6] Biokütuse minevik ja olevik Kütuste ajalugu on peamiselt biokütuste ajalugu. Veel 17. sajandil oli biokütus peale päikse

Keemia

2

doc

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik

Geograafia

4

docx

Bioloogia konspekt - põllumajandus, kliima, maailm

tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Energiamajandus ­ energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus ­ puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud

Bioloogia

50

pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest. Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse, sealhulgas taimsete ja loomsete ainete, ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (Eesti energiaturu seadus § 57 lg 2). 1.4. Biogaas Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50 - 70% metaanist, 30 - 40% süsinikdioksiidist ja teistest komponentidest nagu lämmastik, hapnik, ammoniaak ja väävelvesinik. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5 kuni 7 kilovatt-tundi kuupmeetri kohta, sõltuvalt metaani sisaldusest antud

Uurimustöö

19

docx

Bioenergia võimalused Eestis

Nii nagu kõikide teiste energiakultuuride kasutamisel on vajalik õlikultuuride kasutamisel biodiisli tootmiseks vajalik läbi analüüsida toodanguahela majandusliku tulukuse kõrval ka selle energeetiline efektiivsus, mis on terviklikust tootmistsüklist saadava energeetilise toodangu energiasisalduse suhe tootmiseks kulunud energia hulka. · Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Valitud on looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine põllumaadel lühikese raieringiga, mis onvähem kui 15 aastat, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudel ning

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

12

doc

Elu päikeseenergial

Tartu Ülikool ELU PÄIKESEENERGIAL referaat  |2 Tartu 2012  |3 Sisukord Taastumatud ja taastuvad energiaressursid............................................................................ 4 Päikeseenergia....................................................................................................................... 5 Päikeseenergia otsene kasutus............................................................................................... 5 Passiivne päikeseküte......................................................................................................... 5 Fotoelektrilised süsteemid. ................................................................................................. 6 Päikesepaneelid...................

Füüsika

3

doc

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul.

Geograafia

Kommentaarid (0)