Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes
küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega.
järele ja teatati, et raketibaasid likvideeritakse. USA lubas, et ei plaani Kuubat vallutada ja Castro režiim jääb seetõttu püsima. Lisaks, et viiakse ära ka raketid Türgist, mis olid suunatud NSVL suunas. See vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil Kennedy ja ÜRO peasekretär jõudsid Hruštšoviga nii avalikule kui salajasele kokkuleppele. Kuuba kriis viis maailma väga lähedale III maailmasõjale ning tõestas, et relvad, mis mõlemad pooled olid külma sõja ajal välja töötanud, võivad inimelud hetkega hävitada. Vietnami sõda Esimene etapp sõjas oli Indo-Hiina sõda. Vietnam oli Prantsuse koloonia, aga peale II maailmasõda (02.09.1945) kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku vabariigi (VDV), saavutas seal võimu. Prantsusmaa seda aga ei tunnustanud, järgnes sõda. Selle tulemusel ning Prantslase kaotusel, aastal 1954, jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli
mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history.com/news/wp-content/uploads/2012/10/kennedy-blockade-order.jpg USA lennuväe luurelennuki U-2 tehtud pilt kuubal http://www.history.com/images/media/slideshow/cuban-missile-crisis/missile-launch-site-in-cuba.jpg Kuuba kriis oli üks Külma sõja aegseid suuremaid vastasseise Kriisi käigus jõudis Külm sõda kõige lähemale otsese tuumasõja ohule See oli esimene dokumenteeritud juhtum, mil vastastikuse hävitamise võimalust arvestati määrava faktorina rahvusvahelistel relvastusläbirääkimistel Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale USA nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks
Külma sõja kriisikolded BERLIINI BLOKAAD Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Aeg: 24. juuni 1948 12. mai 1949 Osalejad: NSVL ja Ida-Saksamaa Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform ,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne- Berliin sõltuks neist. Saksamaa lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV.
Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitli
MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates
Esindatud 33 Euroopa riiki, Usa ja Kanada. Allkirjastasid nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,, Rahu julgeoleku ja koostöö nimel" 3 korvi: 1. Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuds 2. Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3. Töö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioonile mis on tuntud OSCE nime all. Pingelõdvenduse tippsündmus Külma sõja taasägenemine: Afganistani sõda 1979-89. Suhete jahenemine NSVL ja USA vahel. Reagan kuulutab välja tähesõdade programmi millega NSVL ei suutnud kaasas käia. Siin pole tsehhoslvovakkia ja afganistani jama. Ei leidnud. Lõpuosa on suht lühike, võtsin vihikust enamus mis olin tunnis kirjutanud. Raske on selles sitases raamatus orienteeruda. Mina vihkan ajalugu Annely teeb aktiivselt sugu Töö ssaab jälle kahe Sotter küüditab ta üle lahe Käbi peast on ilgelt loll
Kõik kommentaarid