Laed ja põrandad (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

VAHELAED

  Objektil paigaldatakse parkettilauda „ujuvana“, st. lauda liimitakse omavahel kokku aga ei kinnitata neid aluspõranda külge. Terrazzzo  Terrazzopõranda valmistamisel tehakse põrandasse eelnev metallliistudest raamistus, mis täidetakse seguga. Pärast selle tardumist valatakse ülejäänud põrand. Põranda välimus sõltub peamiselt täitematerjalist, pigmendist ja tsemendist. Eriotstarbelised põrandad peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, näiteks: 1) Spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) Helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetavad aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid;

Ehitus

19

pdf

Vahelaed Ja põrandad

name Page 1 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli e-õppekeskkond Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26 http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19 Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php

Ehitus

22

doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

vormistatakse? Ehitusgeoloogiliste tööde käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase ja kihtide asetus ning paksus.(tulemuse vormistamise joonis georgi konspekt 4.loeng lk63,64) 46. Milline on ilma keldrita hoone vundamendi ehitus?(joonis) 47. Milline on keldriga hoone vundamendi ehitus(joonis) 48. Milline on vaivundamendi ehitus?(joonis) 55.Kuidas ehitatakse puit- ja puitplaatkattega põrandad pinnasel? Laudpõrandad ehitatakse 29-37 [mm] paksustest ja 94-144[mm] laiustest punnitud põrandalaudadest, kas vahetult puittaladele või 4-7[mm] pakustele laagidele. Pinnasele ehitatud põrandate alla tuleb ette näha tuulutusavad. Pinnasele ehitatud puitplaatkattega põrandaid ehitatakse samamoodi nagu puitpõrandaid. Põrandalauad asetatakse laagidele, mis omakorda toetuvad betoonplaadile, vahele pannakse

Hoonete konstruktsioonid

118

pdf

Hoone osade Eksam

............................................. 48 31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON................... 49 32. MONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). .................................................................................................. 53 36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON........................................... 58 37. PINNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA SOOJAISOLATSIOON. .............................................................................................................. 59 38

Eelarvestamine

84

pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

jäikusdiafragmadeks, mis aitavad hoonel vastu võtta tuulest põhjustatud külgkoormusi. Selleks tuleb vahelaed ankurdada hoone seinte külge. Vahelagedele esitatakse järgmisi nõudeid: • peavad olema tugevad • peavad olema jäigad • peavad oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele • kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele • peavad olema helipidavad • peavad olema nõutavalt soojapidavad • sageli peavad laed olema veetihedad Vahelaed oma valmistuselt võivad olla: • monteeritavad • kohapeal valmistatavad Vahelaed ehitatakse: • raudbetoonist • terasest • puidust • komposiitkonstruktsioonina (teras+betoon, teras+puit) 32. Monteeritavad raudbetoonvahelaeelemendid ja nende valik. Valdavalt kasutatakse hoonete ehitamisel raudbetoonvahelagesid. Nad on tugevad, kestvad ja suure tulekindlusega. Raudbetoonvahelaed võivad olla monteeritavad või kohapeal valmistatavad (monoliitsed)

Hoone osad

102

docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

10. Kuidas saadakse kipssideaineid? 11. Milliseid materjale valmistatakse ehituskipsist? 12. Kipsi plussid ja miinused? 13. Millistest toorainetest valmistatakse tsementi? 14. Tsemendi tootmise põhimõtteline skeem? 15. Mida nim. tardumiseks? 16. Mida nim. kivinemiseks? 17. Mida näitab tsemendi tugevusklass? ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad:

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

56

pdf

Hoone osad

Hoone osi, mis võtavad vastu koormusi(tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne.) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne.). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks. Hoone vundamendiks nimetatakse maa-aluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa sokliks.

Ehitus

67

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

kubatuurist, piirete pindalast ja pinna summutusomadustest. Hoonete energiatõhusus: Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimast ja luua inimestele kaitseks ebasoodsate klimaatilise olude eest. Mõjutavad: Hoonetepiirete soojajuhtivus, õhupidavus Sõltub kasutatavast materjalist ja nende paksusest ja külmasildade olemasolust. Soojapidavus ehk soojatakistus R. Sooja juhtivus (taksituse pöördväärtus) U. Piirete (seinad, katused, laed, põrandad) tarindus peab vältima õhu ülemäärase läbivoolu. Sisekliima (temperatuur, suhteline niiskus, õhu liikumise kiirus) Hoone kompaktus, ruumide paigutus ja orientatsioon. 14  Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine. Soojavee-, ventilatsiooni-, jahutuse- ja valgustuse, sooja tootmise energiatarbe. Kasutatava energiatüüp (CO2 emissioon).

Hoonete konstruktsioonid

Meedia

Kommentaarid (1)