Udu ja selle mõju meresõidule (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

23

docx

Pilved, tuli ja äike

sublimeerumisel1. Siseenergia kulub õhuosakese tõusmisel paisumisele, sest soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga on tühine ehk protsess on praktiliselt adiabaatiline. Seejuures jahtub õhk peaaegu 1° iga saja meetri tõusu kohta (temperatuuri kuivadiabaatiline gradient), kuid kondenseerumisel vabaneb varjatud soojus ja sel juhul on langus umbes 0,6° saja meetri kohta (temperatuuri märgadiabaatiline gradient), ent viimane pole konstant ja selle väärtus sõltub õhurõhust ning temperatuurist. Kondenseerumine on võimalik ka sooja ja külma õhumassi segunemisel, näiteks veekogudega seotud udud tekivad sageli niiviisi. Kondensatsioonituumadena käituvad meresoola kübemed, tahmaosakesed, bakterid jt hügroskoopsete omadustega aerosooliosakesed. Sellised tuumakesed on väga olulised kondenseerumisel, sest vastasel juhul pilvi ei tekiks, isegi kui õhk oleks üleküllastunud.

Füüsika

8

pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200­300, kuni 1500 oC

Füüsika

13

rtf

Meteoroloogia konspekt

Tropopausile järgneb stratosfäär. Ulatub kuni 40km kõrguseni.Veeauru on stratosfääris väga vähe, seetõttu puuduvad pilved. Siiski esinevad 20km kõrgusel pärlmutterpilved ja80-85km kõrgusel hõbepilved.Arvatakse, et pärlmutterpilved koosnevad ülejahtunud veepiisakestest ja hõbepilved jääkristallikestest. Mitu erineva temperatuuriga kihti.Esimene on isotermiline kiht. Sellest kõrgemal esineb temperatuuri inversiooni kiht, kus temperatuur kõrgusega tõuseb. Selle nähtuse põhjuseks peetakse osoonikihti, mis asub enam vähem samal kõrgusel. Kõrgemal toimub temperatuuri langus kuni stratosfääri ülemise piirini. Kihti 40-80km nimetatakse mesosfääriks. Üleminek termosfääriks on mesopaus. Kolmandat sfääri nimetatakse seal rohkesti leiduvate ioonide tõttu termosfäär.Ioonideks nimetatakse elektriliselt laetud aatomeid. Ulatub kuni 1000km kõrgusele ja jaotatakse vastavalt ioonide hulgale erinevateks kihtideks

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused

16

doc

Agrometeoroloogia arvestus

003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ­ ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär ­ atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi ­ troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus ­ vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km

Füüsika

16

doc

Hüdrometeoroloogia

Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=-grad p/p dyn/g, kus p-õhu tihedus g/cm3;grad p ­dyn/cm3.Gradiendid üle 20hPa/100 km põhjustavad juba orkaane.Coriolisi jõud:Maakera pöörlemise mõju tuule suunale(s.a.õhuosakese liikumise suunale maapinna suhtes)seletatakse liikuvale osakesele mõjuva erilise kõrvalekalde jõuga,mida nim Coriolisi jõuks.Ta on risti õhuosakese liikumise sihile ja on põhjapoolkeral suunatud õhuosakese liikumise suunast paremale,lõunapoolkeeral aga vasakule.Jõu suurus A=2vwsin,kus v tuule kiirus,w-maakera pöörlemise nurkkiirus,-koha geogr.laius.Kui valemi üks teguritest on 0,siis C.jõud puudub

Hüdrometeoroloogia

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

● Atmosfääri füüsikalise oleku karakteristikud: tihedus, rõhk, temperatuur, niiskus, tahktete ja vedelate osakeste hulk atmosfääris ● Planeedi gaasiline ümbrus jagunevad kontsentrilisteks sfäärideks ● 50% atmosfääri massist on kuni 5km kihis ● Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär, homosfäär, heterosfäär, atmosfäär, ionosfäär, maalähedane kiht, vaba atmosfäär, tihedad kihid, mõju lennuaparaatidele, vastasmõju aluspinnaga, ioonide kontsentratsioon, atmosfääriõhu gaasiline koostis, temperatuuri vertikaalne jaotus  Troposfäär ● On Maale lähim atmosfääri kiht ja sisaldab protsentuaalselt kõige suurema massi atmosfäärist. ● Teda iseloomustatakse õhu tihedusega, keskmine temperatuurigradienton 6°C/kmkohta. ● Troposfääris kahanevad temperatuur ja veeauru hulk kõrgusega väga kiiresti. Oluline osa veeaurul

Klimatoloogia ja meteoroloogia

7

doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Tormi tsenter möödub rajatingimustel. veekogude seisundi kohta ning nende kus toimub nende mõõtmine 6 korda vaatleja ligidalt või S ­ poolt 12 ­ 24 tunni Maxwelli võrrandite analüüsist järeldub, et andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle Barograaf(< kr. baros "raskus" tekitab hulka kuuluvad ka veel hüdro ja Atmosfääri mõiste: Atmosfäär on Maad + grapho "kirjutan"), baromeeter õhurõhu sama lainepikkusega hajunud kiirguse. agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks

Hüdrometeoroloogia

10

doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

­ maakiirgus (maapinna soojuskiirgus), Ra ­ tagasipeegeldunud pikalaineline atmosääri kiirgus.) Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis oleneb omakorda õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotumisest. Üldine reegel on selline, et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast sinna, kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja maakera pöörlemine. Kõige rohkem nõrgeneb tuul, kui nurk tõkke ja suuna vahel on 90 kraadi. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel vastupidi. Mitmesugused takistused tuule teel (mäed, metsad) mõjutavad tuule suunda ja kiirust. Vabas atmosfääris tuul liigub mööda isobaare, seda nim geostroofiliseks tuuleks. Buys Balloti reegel ­ kui seista seljaga vastu

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)