50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ksentsik
Õppematerjali autor
juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. 9 Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.1581 vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi.[9]1585. aasta paiku ümbritseti linnus muldvalliga ja selle nurkadesse rajati bastionid. See oli viimane katse Paide linnust moderniseerida.1599 tekkisid linnuse garnisonis rahutused, mille põhjuseks oli maksmata palk ja kehv riietusega varustamine. Kiiruga saadeti Paidesse uus linnusekomandant, palgaraha ja riideesemed sõduritele. Viimased koguti Tallinna elanikelt. Paide linnus mängis olulist rolli ka 1600 alanud Poola-Rootsi sõjas. 1600. aasta sügisel oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter. Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601
Narva Hermanni linnus Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal. 1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNAKORRALDUSTE LEKTORAAT Anastassia Anohhina NT-2 Keeleklubi Referaat Juhendaja lektor Enda Trubok NARVA 2016 SISSEJUHATUS Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj
...10 · Neitsitorn (Megede torn) ................................................................................10-11 1 Sissejuhatus Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Teiste Eesti innade keskaegsetest kindlustusi, kuna linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu , Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu linnamüüri on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil. 2 Linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatis. Tallinna vanalinna - Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310
jäävad veel Eduard Vilde muuseum, Kadrioru Lastemuuseum Miiamilla, Mikkeli muuseum, Peeter I Majamuuseum, Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum. Kadriorus asuvad August Alle tänav, Bensiini tänav, Friedrich Robert Faehlmanni tänav, Filmi tänav, Gonsiori tänav, Joa tänav, Kadri tee, Lydia Koidula tänav, Kuristiku tänav, Johann Köleri tänav, Lahe tänav, Lepa põik, Lepa tänav, Liivaoja tänav, Maarjaheina tänav, Maarjamäe tänav, Mäekalda tänav, Nafta tänav, Narva maantee, Oru tänav, Petrooleumi tänav, Pirita tee, Jaan Poska tänav, Roheline aas, Tormi tänav, Vesivärava tänav, Jüri Vilmsi tänav, August Weizenbergi tänav, Ferdinand Johann Wiedemanni Foto 2 Kadrioru loss tänav. 4.2 AJALUGU 1725. aastal valminud Kadrioru loss. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelni aadlisuguvõsalt suvemõisa koos väikese pargiga. 1718
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
· Seegitagune torn (pole säilinud) · Stoltingi torn · Suur Rannavärav (säilinud eesvärav külgtorniga) · Tallitorn · torn endise Vene kiriku juures (pole säilinud) · Viruvärav (lammutati 1843. aastal, säilinud eesvärava tornid) · Wulfgardi tagune torn (säilinud torni alaosa) · Väike Rannavärav (pole säilinud) · Toompea lõunapoolse kaitsemüüri maa-aluses osas avastati 2008. aastal Ingeri ja Rootsi bastioni maa-aluseid käike Kiek in de Kökiga ühendavat tunnelit kaevates seniteadmata värav, mis võidi kinni müürida juba 475500 aastat tagasi.9 9 http://www.postimees.ee/140108/esileht/siseuudised/tallinn/306049.php?arheoloog-leidis- toompeal-maa-alt-ammuunustatud-muurivarava 13 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST
Peale Riigisaali ja kuninglike eluruumide valmimist kohtusid siin 1589. aasta augustis-septembris Rootsi kuningas Johan III ja tema poeg Sigismund - Poola kuningas ja Rootsi troonipärija. Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, Pika Hermanni kõrval müüris. 17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitse-ehitistena ehitati 1696 Ingeri ja Rootsi bastion. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. Konvendihoonesse toodi vangla, mis põletati 1917. aastal märtsirevolutsiooni käigus maha. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. 17.45 Tutvumine Paksu Margareta ja Kiek in de Kök-ga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid