Maa kui süsteem kokkuvõte (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Maa teke, Maa sfäärid

Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem ­ omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused)

Geograafia

3

docx

Maa kui süsteem ja sfäärid

N: küünal Aeglane põlemine-toimub madalal temperatuuril, ilma leegita. N: hingamine Rooma klubi-(1968 a.) teadlastest ja töösturitest visionääridest ühendus, kes hindab Maa tuleviku riske. Määratlesid globaalprobleeme. Agenda 21-(1992 a.) Rio de Janeiro tegevuskava, mis käsitleb säästva arengu põhimõtteid. Säästev areng-tänane majanduskasv ja heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt. 2. Iseloomusta Maa kui süsteem: *Maa on päikesesüsteemi alamsüsteem *Maa koosneb sfääridest (lito-, pedo-, hüdro-, atmo- ja biosfäär) *Ainevahetuse suhtes on Maa pigem suletud süsteem *Energeetiliselt on Maa avatud süsteem *Maa on enamasti dünaamiline süsteem (e.muutuv), mõnedes ülesannetes on staatiline(e.jäik). Staatiline : kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline. Dünaamiline : maakera ja tema sfäärid.

Geograafia

5

doc

Maa kui süsteem - KONSPEKT

MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem ­ Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid

Geograafia

3

docx

LITOSFÄÄR

LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk ­ atmosfäär 2. Vesi ­ hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld ­ pedosfäär 4. Kivimid, maakoor ­ litosfäär 5. Elusorganismid ­ biosfäär - Taimsetik ­ flora - Loomad ­ fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss ­ saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel ­ saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo ­ pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) ­ neelamine (neeldumine) Üldine s

Geograafia

3

docx

Nimetu

LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk ­ atmosfäär 2. Vesi ­ hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld ­ pedosfäär 4. Kivimid, maakoor ­ litosfäär 5. Elusorganismid ­ biosfäär - Taimsetik ­ flora - Loomad ­ fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss ­ saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel ­ saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo ­ pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) ­ neelamine (neeldumine) Üldine s

Kategoriseerimata

2

doc

11 klass, sfäärid, maa energiasüsteem, maa teke ja areng

Sfäärid ­ kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd ­ s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise ­ mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär ­ maakera suhteliselt jäik väline kulgliikumise-, pöörleis- ja võnkumisenergia kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja kujul ning sõltub keha massist ja

Geograafia

3

doc

Maa kui süsteem

2.1. Maa sfäärid kui süsteemid Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud või suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud ehk staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Maa kui süsteem

Geograafia

8

docx

Maa kui süsteem

Kontrolltöö: Maa kui süsteem. 1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär

Maateadused

Kommentaarid (1)