Konspekt- Rootsi aeg, venestamine, ärkamisaja tegelased (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Põhjasõda 1700-1721.

Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond.

Reduktsioon - mõisate riigistamine ; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele.

Pietism
Hernhuutlus
Ratsionalism
Aastad
1720- 1730
1730- 1745
18. saj II pool
Peamised ideed
Põhjasõja järgne madalseis , Luterluse levik, usuline kirjandus, esimene eestikeelne Piibel
Usuvabadus, lõhti vanade kommetega seotud esemeid ja paiku, kõrtsid pandi kinni, samaväärsusnõue
Rahva harimine ja valgustamine

Talurahvaseadused:
1802
Eestimaa kubermang
Kui talupoeg oli koormist maksnud ei tohtinud teda isakodust välja tõsta.
1816
Eestimaa kubermang
Talupoegade pärisorjusest vabastamine, maa sai mõisnikule, talupoeg pidi maad mõisnikult rentima, kehtisid rendilepingud ning talupoeg ei tohtinud maalt linna elama minna, talupoegadele pandi perekonnanimed.

Johann Voldemar Jannsen - „Perno Postimees “ ja „Eesti Postimees“; Jakob Hurt - „Eesti Postimehe“ lisalehe toimetaja ; Carl Robert Jakobson - „Sakala“

Tartu nimi muudeti Jurjeviks; Venestamisajaga langes kirjaoskus; Suleti Eesti Kirjameeste Selts; 1869. Aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu.

1884. aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp , millest sai hiljem Eesti rahvuslipp .
10.Balti raudtee valmis 1870; ühendas Paldiski Peterburiga; oli soodne kaubavahetuseks.

Rahvastik
Haridus
Vaimuelu
17.saj I poolel u 100 000 inimest, liiguti saartelt mandrile, 17.saj lõpuks u 350 000 inimest, 1695 -1697 suur nälg, suri 20% inimestest.
Tähtis tegelane oli J. Skytte, 1630- Tartu Akadeemiline Gümnaasium, 1632- avati Tartu Ülikool, seati sisse rahvakoolide süsteem, 1686- kooliharidust hakati andma ka lihtrahvale, 41 talurahvakooli, 1684 - rajati õpetajate seminar .
Levitati luteriusku, kirikutes hakati jumalateenistusi pidama eesti keeles, hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama, hakkas levima lugemisoskus, igas kihelkonnas tuli palgata köster, kes tegeles talupoegadele katekismuse õpetamisega, alustati Piibli tõlkimist(täismahus ilmus alles 1739).

1802
Eestimaa kubermang
Kui talupoeg oli koormist maksnud ei tohtinud teda isakodust välja tõsta.
1819
Liivimaa kubermang
Talupoegade pärisorjusest vabastamine, maa sai mõisnikule, talupoeg pidi maad mõisnikult rentima, kehtisid rendilepingud ning talupoeg ei tohtinud maalt linna elama minna, talupoegadele pandi perekonnanimed.
1721
Eesti- ja Liivimaa
Lõppes Põhjasõda ning Rootsi aeg, hakkas vene aeg. Uusikaupunki rahu.
1857
Eestimaa Kubermang
Hakkas ilmuma Perno Postimees

Estofiil- eestihuviline; Kadakasakslane- eestlased, kes häbenesid oma päritolu, paremal elujärjel olnud eestlased, kes ütlesid, et nad on sakslased ; Mõisamoonakas- palgatöölised, kes töötasid mõisapõllul.

Peeter I
Võitis Põhjasõja, eesmärgiks oli moderniseerimine ehk Euroopast eeskuju võtmine, kehtestas Balti Erikorra
Aleksander III
Algatas venestamise, võttis kasutusele vene keele, pärissis eesti keelt ja kultuuri ning seadis piirangud nii eestlastele kui sakslastele
Jannsen
1857. aastal algatas „Perno Postimehe“, 1864 „Eesti Postimehe“, korraldas esimest üldlaulupidu, algatas laulu- ja mänguseltsi „ Vanemuine “
Katariina II
Piiras Balti erikorda, asehalduskord, kubermangudes sai valitsejaks asehaldur, piiras eestlaste õigusi ning muutis tugevalt seadusi

Põhjasõda toimus 1700-1721. aastatel, osapoolteks olid Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. Tagajärjena sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest. Balti erikord oli tähtis Eesti keele ja kultuuri säilimiseks. Usuvahetusliikumine algas selle pärast, et talupojad olid veendunud, et „keisri usku“ vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Vene võim oli alguses parem kuni kehtis Balti erikord, kuid hiljem, kui alustati venestamisega tundus Rootsi aeg parem. „Perno Postimehe“ ilmumine , Õpetatud Eesti Seltsi loomine, Eestlaste oma eepose „Kalevipoja“ ilmumine, esimene üldlaulupidu, „Vanemuise“ seltsi loomine.

Kreutzwald
Avaldas Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“
Köler
Tahtis tuua muutust senises Eesti ajaloo käsitluses, lähtus Jakobsoni isamaakõnedest.

Nimi
Johann Voldemar Jannsen
Jakob Hurt
Carl Robert Jakobson
Eluaastad /päritolu
Eluaastad: 1819-1890.
Pärit Vändrast.
Eluaastad: 1839- 1907. Pärit Põlva lähedalt Himmastest.
Eluaastad: 1841-1882. Pärit Tartust, kuid lapsepõlve veetis Tormas.
Haridus
Kihelkonnakool , kirikuõpetaja Karl Köberi juures õppimine. Jannsen oskas saksa keelt ning mängis hästi klaverit ja orelit .
Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool , Tartu Gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Ainelist abi pakkus Hurdale C. Oetell.
Kihelkonnakool ja J. Chimze seminar. Samuti sai palju õpetust oma isalt. Jakobson sooritas ka ülemkooliõpetaja eksami.
Tähtsamad ettevõtmised
Asutas 1857. aastal Pärnu nädalalehe „Perno Postimees“, asutas 1864. aastal Tartu ajalehe „Eesti Postimees“ . Jannsen lõi koos perega 1865. aastal laulu- ja mänguseltsi „Vanemuine“. Jannsen oli esimese üldlaulupeo peakorraldaja.

Lõi kaasa „Vanemuise“ seltsi töös. Hurt pidas loenguid Eesti ajaloost ja rahvaluulest . Hurt töötas „Eesti Postimehe“ lisalehe toimetajana ja hiljem Otepää kiriku pastorina. Hurt oli Eesti Aleksandrikooli komitee president . Samuti oli Jakob Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi esimene president . Veel kogus Hurt hoogsalt rahvaluulet.
Kirjutas „Eesti Postimehes“, pidas isamaalisi kõnesid seltsis „Vanemuine“, samuti oli Jakobson Pärnu ning Viljandi põllumeesteseltside president. 1878. aastal asutas oma ajalehe „Sakala“
Peamised ideed
Jannseni programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames.
Hurda peamine idee oli eestlaste vaimuelu õhutamine ning ajaloo ja rahvaluule vastu huvi tekitamine ühiskonnas.
Eestlastes isamaalisuse rõhutamine ning üldiste ühiskonnaolude parandamine(eriti kooliolude parandamine).

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Konspekt- Rootsi aeg-venestamine-ärkamisaja tegelased #1

Konspekt- Rootsi aeg-venestamine-ärkamisaja tegelased #2

Konspekt- Rootsi aeg-venestamine-ärkamisaja tegelased #3

Konspekt- Rootsi aeg-venestamine-ärkamisaja tegelased #4

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

unicornkid Õppematerjali autor

Mõned tähtsamad punktid Rootsi ajast kuni venestusajani.

rootsi aeg eestis venestamine vene aeg rahvuslik liikumine ärkamisaeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahvusliku liikumise tegelased.

Rahvusliku liikumise tegelased (õ. lk. 7-14) Nimi Täida tabel. Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma i

Ajalugu

docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem)

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu II, faktid

DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel

Ajalugu

docx

Eesti 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul

saab õndsaks ainult läbi usu ja ainus usulise tõe allikas on Piibel. Reformatsiooni käigus tulid eesti keelde uued sõnad. Esimene eesti keelne piibel Ilmust 1739 ja tõlkijaks oli Anton Thor Helle. Esimene eesti keelne raamat Ilmus 1525 ja see pole säilinud kuid esimene raamat mis on säilinud ilmus 1535 ja see oli Wanradt-Koell´i katekismus. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal reformide kaudu. Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt. Õppida võisid seal kõik kuid eestlastel polnud selleks tavaliselt vastavat haridust või vahendeid. Jüriöö ülestõus 1343-45, ülestõus tekkis kuna eestlased tahtsid oma olukorda parandada ja Taani plaanis oma valdused Saksa ordule müüa. Ülestõus sai alguse Harjumaalt. Ülestõusu käigus jäid eestlased ilma oma eliidist ja nende koormisi tõsteti kuna sakslased hakkasid rohkem mõisasid rajama. Balti erikord

Ajalugu

docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus

Ajalugu

pdf

EESTI AJALUGU II

ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest

Ajalugu

doc

Ärkamisaeg

1865 asutatakse laulu- ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 12. IV 1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 1739 I eesti keelne piibel 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) Iseloomusta Balti erikorda, millal see kehtis? Kehtis 17101917, 18. sajandil oli asehalduskord. Eestis oli eriline olukord. Liivi ja Eestimaa eriõigused Vene riigi koosseisus. Baltimaades oli riigikeeleks saksa keel, usuks luterlus, säilisid Rootsi aegsed seadused ja maksud. Valitses rüütelkond (Saksa mõisnikud) ja kindralkuberner (Venemaalt). Valla ülesanded. Moodustatakse 19. sajandi alguses. Alguses on see mõisniku võimu all, alles 1866 saavad mõisa võimu alt vabaks. Vald on kohalik omavalitsusüksus (talupoegade). Vald tegeles kohalike maksude kogumisega, tagas hariduse andmise, karistas väiksemate kuritegude eest, pidi tagama abi andmise vaestele, hoidis korras oma piirkonna teed ja sillad. Mis riigi parlament on

Ajalugu

doc

Eesti talupoegade olukord 13-19 saj.

- Eramõisates lugu väga kehv. Kuningas kinnitas mõisnike senised eesõigused. Mõisnik oli omal maal kunn ja kui riik tahtis seal midagi teha, tuli mõisniku luba küsida. Mõisnik pidi teenima ratsaväes. c) Taani aladel e Saaremaal: - Taani võim kinnitas aadli senised eesõigused. Talupoegade õigused suuremad kui mandril. Endiselt olid mõisakoormised, rängim neis teokohustus. 17. saj: - Sajandi alguses: - Poola aladel: Võeti talupojalt kõik, mis võtta andis. - Rootsi aladel: Kunn andis 1600 a korralduse maksude ühtlustamiseks kogu P. -E. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Kasvas teopäevade arv, sest talupoegi oli vähem, kuid mõisatööd oli vaja siiski teha. -Rootsi võim kogu Eesti alal: - Et kiiremini tööjõudu saada, siis mõisnikud võtsid uutelt talupoegadelt, kes nende maale olid elama asunud, kohustuse maksta kolme aasta jooksul makse. Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645. fikseeriti P. E

Ajalugu

Rohkem sarnaseid