I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Pohmelli on kahte liiki. Erinevat pohmelli kogevad kroonilised alkohoolikud ja inimesed, kes alkoholi pidevalt ei kuritarvita.Joodik, kes on harjunud teatud koguse alkoholiga, põeb raskelt pohmelli, kui joogipoolise kogus mingil põhjusel väheneb. Tavaliselt tunneb joodik siis peavalu, ta käed värisevad, süda on paha, kassiahastus kimbutab ja kõik väiksemadki helid võimenduvad tugevaks, talumatuks müraks. Ainus tõhus abi niisuguse pohmelli puhul on ravikuur hea narkoloogi juures. Kroonilist alkohoolikut ravitakse vitamiinide, rahustite, südametegevust ergutavate rohtude või antidepressantidega. · Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse.
Ära arva nüüd, et sa oled minust targem, sest said selle kõik teada. Ehk ongi konks selles, et ma olen tegelikult ajudeta beib ja üritan sind segadusse ajada? · Minu kõigesuurem hirm on ,et võin sind iga kell kaotada kui sa ei ole minuga! · Sind püüan ikka unustada. Kuid liiga raske on see. Oma mälestusi kustutada. Mu mõtteis oled sa veel. Unenäos sind veel ma näen. Kuidas õrnalt embad mind. Ja mu ümber on su käed. Ning ütled:ma armastan sind. Mul meeles on su naer. Mida korduvalt pakkusid. Kuid läbi sai see aeg. Mu juurest Sa lahkusid. · Just because i'm not crying , don't mean that i'm OKAY. · Look in my eyes. What you see? A happy person? Good, then I'm well hidden. · Vaata mulle otsa ja sa näed et suudan elada ilma sinuta kuid ära vaata mulle silmadesse mis reedavad et valetan. · Vahel me näeme unes seda , millest muidu unistame , kuid see annab meile jöudu oma
Kui inimese süda lööb väga kiiresti või ta hingab katkendlikult, ta jutt on segane ning ta käitub ettearvamatult, on need märgid millegi tarvitamisest. Kui inimene on pikka aega narkootilisi aineid tarvitanud või süstinud ennast, on sellest väga kerge aru saada. Süstivate narkomaanide kätel, jalgadel, kaelal, sõrmevahedes, ja kohtades, kus on veresooned selgelt näha, võib olla palju süstlajälgi või sinikaid. Samuti võivad minna paiste narkootilisi aineid süstiva inimese käed ja jalad. Kuigi mulle on mitu korda pakutud proovimiseks erinevaid narkootilisi aineid, olen ma sellest alati keeldunud, sest ma ei arva, et see mulle midagi annab. Minu keeldumise järel ei hakanud keegi midagi ütlema, kõik said aru, et kui ei taha, siis ei taha. Samas ei pruugi kõigi tuttavad olla sellised, ja võidakse hakata ähvardama. Sellisel juhul oleks targem lihtsalt lõpetada suhtlemine nende inimestega ning elada edasi ''puhtana''.
midagi muud pakkuda?». Aga mida nemad tõesti saavad pakkuda? Noored ise arvavad, et neil on äärmiselt palju probleeme ja muresid ning, et keegi ei kuula neid ega aita. Enamasti noorte probleemid on seotud perekonna ja vanematega, kes ei pööra lastele suurt tähelepanu ja lasevad teha kõik mis nad soovivad. Tutvusringkonda vaadates on üks üha süvenev probleem praeguses ühiskonnas lapsevanemate kiire elu ja kohustuste veeretamine nö teiste õlgadele. Lastel on sageli vabad käed ja hoolivuse puudus tekitab sageli ülejäänud probleeme. Oluline on ära märkida ka see, et paljud lapsed kasvavad üldse omapäi või sugulast/naabrite hoole all, kui lapsevanemad välisriikides töötavad. Kindlasti on enamik lapsevanemaid väga tublid, ent tasub siiski mõelda, kui palju nad lastega reaalselt tegelevad. Probleeme aitab ennetada noorsootöö, huvitegevus, ennetusprogrammid. Praegu on avatud Noorte turvamaja, mis on mõeldud kõigile noortele, kes vajavad abi
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Tähendab see nüüd seda, et inimene on enda eest vastutav. Tohib ta autot juhtida, alkoholi tarbida, siiski peaks see olema midagi enamat! Täiskasvanuks ei saa inimene mitte tänu oma vanusele, vaid tänu oma tegude ning tänu oma mõtteviisile. Kahjuks lähevad paljud inimesed kes on majanduslikult kindlustatud uhkeks ära, nagu oleks neil privileeg, see on muidugi osaliselt õige, kuid pole asi mille üle nõnda uhkust tunda. Uhkust peab tundma selle üle kui sul on tervis korras, käed, jalad terved, mõistus korras, ning terve maailm ongi sinu ees valla Kaur Kramm 11.A. 13.10.2011
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid