Eesti hariduse ajalugu (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Eestikeelse kirjasõna kujunemine

Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7  Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa pinnal jääb ajajärku, kus Saksa ordu oli end kindlustanud Tartu ja Saare- ja Läänemaal. Erinevatel andmetel asustati esimesed toomkoolid 1251 Tartus ja Pärnus, samas F.Amelungi oletuste kohaselt võis olla Tartu toomkool olemas juba 1250. Varane keskaeg ei tundnud otseselt pedagoogilist tegevust

Eesti keele ajalugu

18

doc

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

28

doc

Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.

Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel.................................................5 1.2. Rahvakoolide võrgustiku loomine........................................................................6 2. Veneaeg- 18 saj................................................................................................................7 2.1. Pietistlik õpetus ja kasvatus..................................................................................8 2.2. Browne’i koolipatent............................

Haridus eesti kultuuris

13

doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

juhatajaks Jakob Westholm. Sihiks seati ühtluskooli rajamine: igal algkooli lõpetajal oli õigus pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli. 3 2 ALGHARIDUS 1919.aasta 9.septembri Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.Neli klassi said esialgu alama astme ning 5.-6. klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Algkoolides kehtestati ajutised õppekavad. Õppimises asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kooli eesmärgiks oli Eesti Vabariigile tervete, töökate, kohusetruude ja elurõõmsate kodanike kasvatamine. Pärast 1920. aasta mais vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seadusega" omandas haridussüsteem oma lõpliku ilme. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Usuõpetust võis õpetada ainult vabatahtliku

Kultuurilugu

12

doc

Aleksander Elango

...................10 10.Kokkuvõte.................................................................................................................................11 11.Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 12 2 1.Sissejuhatus Oma referaadi kirjutan Eesti vanimast pedagoogikateadlasest Alekasander Elangost. Räägin tema lapsepõlvest, õpingutest, tööst ja perekonnast. 2.Lapsepõlv ja õpinguaastad Alekasander Elango isa Johan Johanson oli kutseline aednik. Peres kasvas kolm poega: vanim Julius(1895-1976), keskmine Johannes(1899-1908) ning noorim Aleksander(1902-2004). Johannse uppus noorena. Peres oldi üksteise vastu toetavad ja mõistvad. Kõik pere liikmed tegid aiatööd

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

11

odt

REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU

REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks seadsin endale tutvuda Martin Lutheri reformatsiooni panusega kooli ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel

Pedagoogika

9

doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis

Pedagoogika alused

14

pdf

Eksamiküsimused Kasvatusteaduse alused

võetud seisukohtadega? 11. Millised on lapse kasvukeskkonna tähtsaimad muutused? Millist peate ise olulisimaks? Avage see lühidalt ja põhjendage oma väidet. 12. Milline on väärtuste osa inimelus ja miks on väärtused üks kasvatuse põhiküsimusi? 13. Kirjeldage lühidalt väärtuste seost moraali, normide ja eetikaga. 14. Milliseid väärtusi võib lugeda universaalseteks ja kuidas on nad esindatud Eesti kasvatustegelikkuses? 15. Millised võiksid olla väärtuskasvatuse ülesanded? 16. Kuidas on kool väärtuskeskkond? 17. Millised on ühiskonnapoolsed ootused koolile ja kuidas need koolis toimuvat mõjutavad? 18. Kuidas kujuneb haridusprotsessides inimese identiteet? 19. Avage kolm kuni viis hariduse määratlust. Milline on nende seos tänapäevaga? 20. Keda võib lugeda haritud inimeseks (kasutades von Hentigi määratlusi). Miks? 21

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (2)