sotsiaalsete rühmade (vaesed, mitte-eestlased, naised, noored jt) tegutsemisvõimalusi. See eeldab uute suuremahuliste sotsiaal- ja haridusprogrammide kõrval ka diskrimineerivate õigusaktide ja avaliku arvamuse stereotüüpide muutmist. RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Keskerakond peab tähtsaks, et riigivõimu teostataks austusega inimeste ja nende põhiõiguste suhtes. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduses on talletatud inimeste põhiõigused ja -vabadused  üldiste inimõiguste kaitse, diskrimineerimise keelustamine ja vältimine selle kõigis vormides, kõigi inimeste võrdne kohtlemine; võrdsete võimaluste loomine; solidaarsuse printsiip, mille austamine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks väärtuseks. Ükski demokraatlik riik ei luba vähemuste ja ka kõige haavatavamate
sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodaniku e. tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid
sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodaniku e. tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: •kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid
vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab
Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegtseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab
Wilde ajakirjanduslik tegevus oli niisiis otseselt seotud tema põhiameti  arstitööga ning tema teise huvivaldkonnaga  majandusega. Materjali sai Wilde saksakeelsest kirjandusest, kirjutas palju ka ise. Nii ongi tema ajakirjades avaldatud kirjutiste põhjal võimalik saada pilt tema tõekspidamistest ja ühiskondlikest vaadetest. Iseloomulik Wildele oli humanistlik mõtteviis, kaastunne pärisorjuses vaevleva talurahva suhtes, soov teda vaimuvalguse läbi aidata. Kuid teisalt näeme Wildet ka pärisorjuse kriitikuna: pärisorjus takistab majanduse ja inimeste arengut, on vastuolus looduse seadustega, mis on inimesele kaasa andnud loomupärase vabadusiha. Vaja on reforme, mis muudaksid õiguslikke suhteid: talupoegadele tuleb garanteerida omandiõigus, kaotada kodukari, määrata kindlaks koormised. Talupojale tuleb anda maad, nii suureneb tema huvitatus tööst. Viinapahes süüdistas W mõisnikke. Arsti- ja
esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võim on mõistetud kui võimelisus saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides, mis rõhutab võistlevaid seisukohti. Keskkond on vaenulik ja anarhiline. Võimu nähakse eksisteerivat kolmel viisil: teiste üle, koos teistega ja eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Normid: Ühiskonna- ja riigielu oluliste regulaatorite hulka kuulub õigus. (sotsiaalne kord) Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete aktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike
ï‚·ï€ Seaduslik järelevalve. Orienteerub formaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkilisemalt. On vastavate organite ülesanne. Tsiviilühiskonnas (kodanikuühiskonnas) on koostöö põhimõtteliselt rajatud vabale tahtele. See on eraalgatuslike ühenduste, institutsioonide (firmad, seltsid, kutsealased assotsiatsioonid, klubid, huvialaringid jne) ja kodanike vabatahtlikkuse pinnal spontaanselt tekkinud ühendus, mis erineb riigist ning on riigi suhtes suurel määral autonoomne. Sellised suhted võivad tekkida ea-, soo-, rahvuslike, majanduslike, kultuuriliste vm huvide alusel. Tsiviilühiskonna struktuurid täiendavad riiklikke struktuure, pakuvad neile konkurentsi ning on sellistena kodanike oma- algatusliku tegevuse vormiks. Tsiviilühiskonna tegevust reguleeriv võimukorraldus ei ole rajatud valitsevale võimule, vaid vabatahtlikkuse põhimõttele, mittevalitsevale ehk korraldavale võimule.
Kõik kommentaarid