Osjad (0)

 
Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel – seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega.
Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad . Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on need keerdunud ümber eose , kuid kuivades sirutuvad elateerid laiali ja paiskavad eose eoslast välja. Sellega aitavad elateerid eostel tuulega levida.
Põldosjal on 2 erineva välisehitusega võsutüüpi. Pruunika kevadvõsu tipus areneb eospea. Hiljem kasvab risoomist roheline suvivõsu. Enamikul osjadel moodustub vaid üks võsu (näiteks aasosi )
Põldosja suvi- ja kevadvõsu välisehitus 
Soo-osi
(Equisetum palustre)
konnaosi , kuusk -jalg, lips-hein, lius- osjad
Soo-osi on põldosja kõrval teine osjaliik, kes on inimesele sageli nuhtluseks saanud. Kuid erinevalt põldosjast, pole temast peaaegu midagi kasu. Ei kõlba ta ravimtaimeks ega loomadele söödaks. Ka ei ole ta nii kare, et temaga puhastustöid saaks teha, nagu seda on raudosi. Loomasöödaks ei sobi ta mürgisuse tõttu. Teda peetakse Eesti osjadest kõige mürgisemaks. Ta on ohtlik eeskätt sarvekandjatele koduloomadele ja sigadele, kuid mürgistusi on tekkinud ka hobustel. Piisab mõnest