Võrdlev poliitika (1)

Ühiskonna valitsemine

vastu võtma; 2) valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks; 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valmistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav; 4) valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Demokraatlike riikide valimistele on omased järgmised jooned: 1) valimised on üldised valida võivad kõik täiskasvanud kodanikud. Enamikus riikides saab valida alates 18. eluaastas (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku 18. eluaastas, Riigikokku 21. eluaastast ja presidendiks 40. eluaastast alates). Veel 19. sajandil ei olnud valimised üldised, sest valitses hulk piiranguid:

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

Kosmopoliit võib olla kosmopolitismi pooldaja, kes ei soovi end määratleda mõne rahvuse, usu, riigi vm tunnuse järgi ning eelistab esmajärjekorras olla inimene ning alles seejärel kuuluda mõnda inimkooslusse. Ta ei tunnista riigipiire. b) Ühiskonna sektorid, nende nimetused, ülesanded 1) Avalik sektor/riigisektor I(poliitika, riik) riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga ühiskonna arengu koordineerimine ja juhtimine inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal ja keskkonnapoliitika 2) Erasektor ehk tulundussektor II (majandus) kõik eraomanduses olevad ettevõtted majanduse eesmärk on tulu saamine tootmine ja kauplemine 3) Kolmas sektor ehk mittetulundussektor III (kodanikuühiskond) tegevused, mis on loomult sotsiaalsed ehk ühiskondlikud ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

..................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7

Poliitika ja valitsemise alused

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab

Ühiskonna valitsemine, rahvusvahelised suhted ja kaasaegse maailma mitmepalgelisus

edendavad väärtusi või tegevusi, millest on kasu kogu ühiskonnale). Soovide läbisurumiseks kasutatakse nii otsest kui ka kaudset survet. Kasutatakse avalikku arvamust või lähenetakse otse tippametnikele, parlamendiliikmetele jt. Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine; vahendada kodanike nõudmisi; määratleda rahva usaldust võimu vastu. Lisaks hariv funktsioon rahvas on kursis poliitika, parteide jm. Samas on selle roll tänapäeval vaieldav, sest infoühiskonna kodanik on niigi pidevas infotarbimises, lisaks tehakse poliitilist reklaami pea pidevalt. Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised hääleõigus on täisealisel teovõimelisel inimesel (kui valitakse parlamenti, siis kodanik; kohalikel valimistel peab olema alaline elanik). Ei rikuta inimõigusi, puuduvad varanduslikud piirangud. 2

Ühiskonnaõpetus

Politoloogia KT

KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt

Politoloogia

Ühindkonna eksami kordamine

 dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa  solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest.