Lihas, Liiges (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

34

doc

Sportlase lihashooldus konspekt

Hõõrumisvõttega saab suurendada liigutuste amplituudi ja ka liigeste vastupidavust. Hõõrumisvõtete puhul ei kasutata alati õli, sest ilma õlita on antud võtet kergem sooritada. · Pigistamisvõtted. Pigistamisvõttega masseeritakse lihaskude läbi kogu selle sügavuses, st kuni luuni välja. Pigistamine on energiline võte ja mõjub toniseerivalt. Põhimõtteliselt võib jagada pigistamisvõtted kaheks. Esimene grupp on võtted, kus lihas haaratakse, tõstetakse luudest eemale ja pigistatakse ühe või kahe käega. Teisel juhul vajutatakse atroofilised või nõrgalt arenenud lihased (ka lamelihased, mida ei saa tõsta) vastu luud ja pigistatakse kõrvale surudes. 5-7 minutiline pigistamine tõstab pulsisagedust 12-15 löögi võrraa minutis. Hingamine muutub sügavamaks ja tihedamaks. Lihase igapäevane pigistamine umbes kuu aja jooksul tõstab märgatavalt selle töövõimet

Sport/kehaline kasvatus

102

pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

• Periartikulaarsed põhjused on valu, turse, verevalum, vähenenud lihaste funktsioon, liigeskapsli või liigessideme kahjustus. • Intraartikulaarsed põhjused on liigese adhesioon (kokkukasvamine, liitumine), liigespinna kõrvalekalle ning liigne kalluse teke või lahtised liigesstruktuurid intraartikulaarse luumurru korral. • Avaskulaarne nekroos. Kui luu verevarustus on häiritud ning sellest tingituna hävineb luukude, siis liiges, mis on vastava luuga seotud muutub valusaks ja jäigaks. Avaskulaarset nekroosi esineb tavaliselt reieluu kaela, lodiluu, kontsluu (os talus) või kuuluu (os lunatum) murru tagajärjel. • Myositis ossificans (luustuv müosiit- seisund, kus lihaskoes tekib luukude). Esineb tavaliselt pärast küünarliigese piirkonna suprakondülaarmurdu (põndaüline), kuid võib esineda ka teistes liigestes, spetsiifiliselt puusas, õlas, põlves. Probleem esineb tavaliselt

Füsioterapeut

9

docx

Jooksmine

Venitusi teha ka treeningu keskel kui tunnete, et lihasesse on tekkinud ebameeldiv pinge. Peale treeningut on venitused üks osa lõdvestumisest. Venitusharjutuste edu võtme leiate siis, kui teete neist oma igapäevase treeningu lahutamatu osa. Mõned soovitused venitusharjutuste tegenmiseks * Ära kiirusta ja rabele painutuste ajal * Sisse hingates venita lihas nii välja kui saad, fikseeri asend ja proovi kõik lihased lõdvestada. Hinga välja ning hoia venitusasendit umbes 20 sekundit. * Juhindu alati valuaistingust - kui mingis venituse faasis tunned valu, siis anna kohe järele Eelsoojenduseks tuleb riietuda soojalt Üks kindel asi, mis aitab vigastusi vältida, on otstarbekalt soe riietumine treeningule või võistlema minnes

Sport

16

doc

Jooksmine

pingeid lihastes, teha enne venitusharjutusi kerge aeroobne eelsoojendus. Seejärel venitada ja olete jooksutreeninguks valmis. Venitusi teha ka treeningu keskel kui tunnete, et lihasesse on tekkinud ebameeldiv pinge. Peale treeningut on venitused üks osa lõdvestumisest. Venitusharjutuste edu võtme leiate siis, kui teete neist oma igapäevase treeningu lahutamatu osa. Mõned soovitused venitusharjutuste tegemiseks * Ära kiirusta ja rabele painutuste ajal * Sisse hingates venita lihas nii välja kui saad, fikseeri asend ja proovi kõik lihased lõdvestada. Hinga välja ning hoia venitusasendit umbes 20 sekundit. * Juhindu alati valuaistingust - kui mingis venituse faasis tunned valu, siis anna kohe järele Eelsoojenduseks tuleb riietuda soojalt Üks kindel asi, mis aitab vigastusi vältida, on otstarbekalt soe riietumine treeningule või võistlema minnes. Korralik eelsoojendus lubab võistluste ajal maksimaalselt pingutada ja seeläbi võimete piiril esineda.

Kehaline kasvatus

20

docx

„Terviseõpetus” arvestustöö

alakoormuse korral (nõrk lihasjõud), lihaste vale koormuse korral, traumajärgselt ja toetusaparaadi nõrkuse korral. Valulikkuse ja psüühiliste vaevuste ennetamiseks tuleb hoida selg sirge, tõmmata kõht ja rinnakorv sissepoole ning hoida turi ja pea sirgelt. Lihased võivad lüheneda, kui kehalisel koormusel ja ka väsimusseisundis lihastoonus oluliselt suureneb ning peale kontraktsiooni ei taastu lihastoonus otsekohe. Lühenenud lihas võib rühihäiret tekitada. Hoidefunktsiooniga lihased tõmbuvad aeglasemalt kokku ja reageerivad ülekoormusele lihastoonuse tõusu ja lihaste lühenemisega. Võib tekkida nõgusselgsus, põlvekedra kõrgseis ehk “hüppaja põlv” või hüppeliigese liikuvushäire – ahhillodüünia. Dünaamiliste liigutustega seotud ja seetõttu enam kiirete lihaskiududega faasilised lihased reageerivad nõrgenemisega (näiteks kõhulihaste nõrkus).

Terviseõpetus

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

192

pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus

Kommentaarid (0)