Referaat: Graafika (lametrükk-litograafia) (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Litograafia

vastuvõtlikuks vee toimele). Pärast seda kaetakse plaat kummiaraabikuga, et kaitsta sinna peale tehtud kujutist.Trükkimiseks kantakse trükivärv niisutatud kivile. Värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Seejärel trükitakse litopressi abil soovitud arv kujutisi (kivilt on võimalik saada piiramatul hulgal tõmmiseid). Varasemate graafikatehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv. 18. sajandi lõpus leiutas Alois Senefelder (1771­1834) kiviplaadilt tõmmiste trükkimise menetluse - kivitrüki ehk litograafia. Litograafia sünniaastateks olid arvatavasti 1796­98. Alois Senefelder ei olnud tegelikult graafik, vaid näitleja, muusik ja luuletaja aga ta otsis lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt noodikirjade paljundamiseks), kui olid olnud senised. 1796

Kunstiajalugu

1

doc

Graafika

Graafika Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must- valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Tõmmise tegemise mooduseid on kolm: kõrg-, sügav- ja lametrükk.

Kunst

3

doc

ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST

Kauneid kunste hakati vastandama tehnikale ja teadusele. Kunst on märgisüsteem . Kunst peegeldab reaalset maailma. Kunsti funktsioonid on kasvatuslik, tunnetuslik, kommunikatiivne, hedonistlik(luksusese). Kujutav kunst ­ kunstiharu, mis peegeldab tunnetatavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemismeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Väljendusvahenditeks ­ hele-tume, valgus- vari, joon, värv, vorm, perspektiiv, rütm. Kk liigid- graafika, maal, skulptuur. Laiemas ka arhitektuur, tarbekunst, tööstuskunst, ruumikujundus ja fotokunst. Kunstiteadus ­ teadusharu, mis käsitleb kunsti olemust ja arenemist ning hindab kunstiloomingu kunsiväärtust, hõlmab kunstiteooria, kunstiajaloo, kunstikriitika Kunstiajalugu ­ uurib ehitus- ja kujutava ja tarbekunsti ajaloolist arengut ning kunsti seoseid teiste kultuurialadega ja ühislondliku eluga

Kultuur

41

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

· helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia) sõeltrükk (serigraafia)

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)