Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Magnetismi teema (mõisted) (0)

1 HALB
Punktid
Magnetismi teema-mõisted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ella Fabregas Õppematerjali autor
Magnetism tekib juhul, kui elektriväli tugevneb või nõrgeneb.
Püsimagnetid – keha, mida alati ümbritseb magnetväli.
Magneetumine – selle korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise
magnetvälja.
Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud sõltub nendevahelisest nurgast. Vastassuunaliste voolude
korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõuguga, millele ta mõjub. F=K*I¹*I²*l/ d
K=2*10ˉ7
Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega risti.
Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega
Juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas.
Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki
Selle joone puutujat.
Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks
On kruvi kulgeva liikumise suund.
Superpositsiooniprintsiip – selle järgi on kehade süsteemi poolt tekitatud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Magnetism

F=B*I*l*sin? 4. MAGNETISM Magnetväli on liikuvte laetud kehade vahel mõjuv väli. Püsimagnet omab magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel. Magneetumine on nähtus, mille korral hakkab aine magnetvälja paigutamisel tekitama ise magnetvälja. Magnetnõel on väike pöördumisvõimeline püsimagnet. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme ja tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt.

Füüsika
thumbnail
1
doc

Magnetism

Magnetväli ­ liikuva laetud keha poolt tekitatav väli.Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja:*+ v=0 tekib ainult elektriväli. *+ v=const; a=0 (alalisvool) tekivad: muutumatu elektriväli ja muutumatu magnetväli. *+ a=muutub tekib elektromagnetlaine (muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli). Püsimagnet ­ keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagnetite väli on seotud aines olevate elektronide magnetväljaga.(spinniga)Spinn ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakese impulsimomenti; seotud pöörlemisega.Magnetil on kaks poolust ­ põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud keha tekitab ka ise magnetvälja. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga.1820. avastati, et juhet läbib elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Taani teadlane H. Ch. Oersted.Samal aas

Füüsika
thumbnail
4
pdf

Maa magnetväli

Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja.  Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli.  Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja.  Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse  spinniks.  Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga  juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti.  Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel  tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud.  Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude  pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline  juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral   Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet�

Füüsika
thumbnail
4
pdf

Magnetvälja ja füüsika mõisted

Magnetväli ­ liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli ­ elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet ­ keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust ­ N ja S Spinn ­ füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui paralleelsetes

Füüsika
thumbnail
1
doc

Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli

Füüsika
thumbnail
3
docx

Füüsika kontrolltöö

Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted: o Magnetväli – liikuvate laetud kehade vahel mõjuv jõu väli. o Püsimagnet – elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. o Magnetvälja suund - o Magneetumine – nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. o Demagneetimine – ferromagneetiku viimist omamagnetvälja täieliku puudumise seisundisse. o Ümbermagneetumine – üks magnetväli asendatakse teisega. o Solenoid – kõrval asetsevad keerdudest koosnev juhtmepool. o Domeen – iseenesliku magneetumise piirkond ferromagneetikus o Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe. o Magnetvälja jõujoon – mõtteline joon, mille igas punktis on B vektor puutuja suunaline

Füüsika
thumbnail
2
doc

Magnetism

MAGNETISM Magnetväljaks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate laetud kehade vahel esinevat jõuvälja. Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F ­ juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I ­ juhet läbiv voolutugevus (A) B ­ magnetinduktsioon (T) l ­ juhtmelõigu pikkus (m) q ­ laeng * Määrab mangnetväljas vooluga juhile mõjuva jõu. J�

Füüsika
thumbnail
1
doc

Magnetism.

Magnetism. Magnetväljaks nim. liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nim. spinniks. Kruvi reegel ­ magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud: FA=BIlsinL Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega ning I siinusega nurgast L voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Magnetiline induktsioon [B] näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vasaku käe reegel ­ Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud põial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna. Lorenzi jõud: FL=BvqsinL Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub ma

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun