Kuressaare
Ametikool
Ehituse
ja materjalitöötluse õppesuund
Väikelaevade
ehitus
Ragne Regina Pesti
NIRK
Referaat
Juhendaja :
Anu Martinson
Kuressaare 2012
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KAKUuu
Õppematerjali autor
Enamik kärplasi on väikesed või väga väikesed, vähesed aga keskmise suurusega loomad. Nende tüvepikkus on 15 kuni 120 150 cm, mass 100 g kuni 40 kg. Kere on neil pikk, peenike ja väga paindlik, harva jässakas, massiivne. Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987). Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks. Eestis elab kärplastest 10 liiki: Kärp ( Mustela erminea) Nirk (Mustela nivalis) Mink (Mustela vison) Naarits (Mustela lutreola) Tuhkur (Mustela putorius) Metsnugis ( Martes martes) Kivinugis (Martes foina) Saarmas (Lutra lutra) Mäger (Meles meles) Ahm ( Gulo gulo)
Tiinus kestab 9-10 kuud. Nii et pojad (keda on keskmiselt 4-8 ) sünnivad järgmisel kevadel. Vastsündinu mass on 3-4 kg. Nägema hakkavad 1 kuu vanuselt, uru hülgavad 2 kuu pärast. Emased saavad suguküpseks 2- 3 kuuselt ning arvatavasti võivad siis ka viljastuda. Isastel saabub suguküpsus alles järgmisel aastal. (Loomade elu 7. köide imetajad ). 2 Nirk ( Mustela Nivalis) Kehaehitus ja välimus Nirk on väikseim kiskjaline. Tal on peenike vilajas ning erakordselt paindlik keha ja lühike ühevärviline saba.Suvel on nirk seljapool helepruun, alt valge või kollakas.Levila põhjaosas muutub ta talvel üleni valgeks. Tüvepikkus on 13-28 cm, sabapikkus kuni 9 cm, mass 40- 100 gr. Nirk seisab tihti tagajalgadel püsti. Kärbist eristab nirki lühem saba ja musta sabaotsa puudumine.(Loomade elu 7. köide imetajad). Leviala
Bioloogia sama, mis euroopa naaritsal: jooksuaeg märtsis-aprillis, ning pojad (pesakonnas 4-9) sünnivad maikuus. Väga headel aastatel võib olla kaks pesakonda. Mink on samuti aasta läbi seotud urgudega, mida vajab varjeks. Vaenlasteks saarmas ja rebane. Tüvepikkus: 45 cm; kaal 0,5 - 2 kg Üksikjälg: sarnaneb tuhkru omale www.jahindusinfo.ee Kärp e suurnirk, (ka hermeliin) ja nirk (ei ole jahiulukid) on mõlemad meie kohalikud liigid. Suvekarvas ülalpool pruunid, kõhupoolelt kollakasvalged, talvekarvas mõlemad valged. Kärp on suurem kui nirk, kuid üksikisenditel looduses on suuruse alusel tihti raske vahet teha. Heaks tunnuseks on saba värvus: nirgil on see vastavuses suve- ja talvekarva värvusega, kuid kärbi saba on alati (nii suvel kui ka talvel) musta otsaga. Üksikeluviisiga, valdavalt öise aktiivsusega loomad. Head ronijad ja urgudes-käikudes
On segatoiduline - loomseks toiduks on maipõrnikatõugud, sipelgamunad, ämblikud, vihmaussid, limused. Taimse toidu moodustavad seemned, õied, pungad. Poegib kord suve jooksul – juunis või juulis. Poegi 3-9, imetamine kestab üle kuu. Pesakond laguneb tavaliselt augustis. Elavad tavaliselt vaid ühe sigimisperioodi - maks. 3.aastat. Teeb keraja pesa kuivanud taimematerjalidest varjatud kohta, kus väljuvad maa-alused käigud. Talveuni septembrist maini. Vaenlaseks nirk ja kakud. KODUROTT (Rattus rattus) - saba kehast pikem (rändrotil on kehast lühem). Kõrvalestad silmadeni ei ulatu. Värvus mõlemal varieeruv, kodurotid enamasti mustad. Elutsükkel möödub enamasti inimasulates. Rändrott läheb meelsasti vette, on hea ujuja ja sukelduja. On kõigesööjad - rändrotil suurem lihavajadus. Kodurott eelistab taimset toitu. On ka raipesööjad ja tarbivad erinevaid ehitusmaterjale. Sigib 2-6 korda aastas! Tiinus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid