Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina kui õppija (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada?
Mina kui õppija #1 Mina kui õppija #2 Mina kui õppija #3 Mina kui õppija #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 203 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Flabos Õppematerjali autor
Essee teemal "Mina kui õppija". Kasutatud kuute allikat. Sain esimesel korral arvestatud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis

Turundus
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid

Psühholoogia
thumbnail
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik ­ õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu ­ teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad ­ inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid ­ biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. ­ õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll

Pedagoogiline psuhholoogia
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud ma nahutada selle eest, et lõhkusin ära pliiatsi, mille teine õpilane oli mul käest krahmanud. telefoni). „Me oleme teie poja käitumises äärmiselt pettunud...“ oli seal kirjas, või midagi sar- Ma kahmasin selle tagasi, too teine hakkas huilgama ja mina „jäin vahele“. Mind süüdistati nä- nases toonis. Mu vanemad küsisid mult, mida ma tahan, et nad „kogu selle asja“ suhtes ette geluse põhjustamises ja hiljem sain ma nüpeldada. Sama juhtus korduvalt ka vastu rääkimise võtaksid. Arukatena lubasid nad mul minna teise kooli – umbes kuueks kuuks. Just enne mu

Psühholoogia
thumbnail
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

osaleb Teie sõber. Viimasel minutil palub keegi kodustest Teil jääda ja mingi tema jaoks oluline töö ära teha. a. "Oled Sa kindel, et seda ei või homme hommikul teha?" b. Teete selle töö ära, kuigi tunnete ennast halvasti selle pärast, et näidend jääb vaatamata. c. "Anna andeks, ma ei saa seda hetkel teha, sest lähen just praegu näidendit vaatama." d. "Miks sa mulle varem ei öelnud?" e. "Miks mina peaksin seda tegema? Miks Sa seda ise ei tee?" 8. Tuttavad peatavad Teid koduteel ja üks neist pakub sigarette. Teie ei suitseta. a. Võtate suitsu ja viskate selle minema. b. "Tänan pakkumast, aga ma ei suitseta." c. Panete suitsu põlema ja pahvite seda, sest ei taha teistest kehvem välja paista. d. "Ma praegu ei taha. Just tegin ühe suitsu." e. "Tahate ennast ära tappa

Isiksusepsühholoogia
thumbnail
68
doc

Kliiniline psühholoogia

VIORISM kohastunud väärkohastunud õppida, harjutada käitumisviisid käitumisviisid HUMANISM Milleks? ennast teostav ja aktualiseerimata kogeda iseeenast teistega tõelistesmina, ei tunne ja suhetes olev oma vajadusi, üksteisemõistmist mõtestatud mina eksistentsiaalne hõlbustaja (grupp, meeleheide terapeut) abil ISELOOMU- Milline? psüühiliste BIOLOOGILIS-MEDITSIINILINE JOONTE omaduste kogum MUDEL MUDEL haigus ravimid Kliinilise psühholoogia ja psühhoteraapia käsiraamatuid lapates võib leida teisigi sedalaadi

Psühholoogia
thumbnail
130
rtf

Amundsoni raamat

Nüüd olen ma üha rohkem hakanud mõtlema, kuidas neid tavasid muuta ja paremini kohandada sedalaadi aktiivsele nõustamisele, mida mina soovitan. as inimesed n?ustamisele tulevad, kuidas neid tervitatakse ja pannakse tundma teretulnuna ning kui palju n?hakse visiidiks ette aega. Tavad h?lma?vad ka n?ustamisruumi f??silist olemust ja kasutatavaid vahendeid. Millised v?iksid olla sotsiaalse suht uidas oleks olnud astuda sisse Sigmund Freudi kabinetti v?i k?lastada

Psühholoogia
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

palju ja kelle abil seda teha. Kool võiks olla kui suur võileivalaud, kust igaüks saab valida oma maitse järgi. Holt oli kriitiline ka õpetamisviiside suhtes - õpetajad räägivad liiga palju ning õpilane saab vaevalt suu lahti teha. Kui õpilane tohib rääkida vaid siis, kui õpetaja lubab, ei ole selline õpetaja hea õpetaja. Hea õppimine nõuab kaasarääkimist, vasturääkimist, väitlemist ka õpiku autoriga; õppija peaks olema nii õpilane kui õpetaja, nii tegija kui kriitik, nii kuulaja kui rääkija. C. Bereiter (1973) läheb veelgi kaugemale: Minu meelest ei pea küsima, kuidas ühiskond saab kõige paremini lapsi kasvatada, vaid kaaluma, kas ühiskond ülepea peab neid kasvatama. Ta eraldab mõisted "kasvatus" (education) ja "õpetus- harjutamine" (training) ning tuleb järeldusele, et koolil pole õigust kasvatada, vormida kogu isiksust. Ta kutsubki üles

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun