Doonau (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Doonau

Donji Milanovac, Kladovo (Serbia), Vidin, Lom, Kozloduy, Oryahovo, Nikopol, Belene, Svishtov, Ruse, Tutrakan, Silistra (Bulgaaria), Giurgiulesti (Moldova), Reni, Izmail, Kiliya, Vylkove (Ukraina), Moldova Nouă,Orşova, Drobeta, Calafat, Bechet, Dăbuleni, Corabia, Turnu Măgurele, Zimnicea, Giurgiu, Olteniţa, Călăraşi, Feteşti, Cernavodă, Hârşova, Brăila, Galaţi, Isaccea, Tulcea, Sulina (Rumeenia) Kasutamine inimeste poolt Inimesed kasutavad Doonau vett joogiks, Doonau on tähtis transpordi jaoks, sealt püütakse kala, ujutakse seal ja turistid käivad Doonau peal sõitmas, sest selle äärde jäävad mitmed looduspargid.  Keskkonnaprobleemid Jõeäärse ala üleujutused, reostus, hüdroelektrijaamad. Võrdlus Doonau Amazonas Euroopa Asukoht Lõuna-Ameerika

Geograafia

6

pdf

Doonau jõgi

Doonau​ ​jõgi Näitajad: Nimi:​​ ​Doonau Lähe:​​ ​Saksamaa,​ ​Schwarzwald Suue:​​ ​Must​ ​meri Pikkus:​​ ​2850​ ​km Jõestikku​ ​kuuluvad​ ​jõed: Parempoolsed:​ ​Inn,​ ​Drava,​ ​Sava,​ ​Velika​ ​Morava,​ ​Iskar,​ ​Isar Vasakpoolsed:​ ​Morava​ ​jõgi,​ ​Váh,​ ​Tisza,​ ​Olti​ ​jõgi,​ ​Sireti​ ​jõgi,​ ​Prut,​ ​Hron Toitumine:​ ​mäestikes​ ​lume​ ​sulamisest​ ​ja​ ​sademetest Vooluhulk:​​ ​6​ ​500​ ​m³/s Asukoht:​ ​Doonau​ ​voolab​ ​läbi​ ​Saksamaa​ ​(jõe​ ​äärde​ ​jäävad​ ​Ulm​ ​ja​ ​Regensburg), Austria​ ​(Linz,​ ​Viin),​ ​Slovakkia​ ​(Bratislava),​ ​Ungari​ ​(Budapest),Horvaatia​ ​(Vukovar), Serbia​ ​(​Novi​ ​Sad​,​ ​Belgrad​),​ ​Rumeenia,​ ​Bulgaaria,​ ​Moldova​ ​ning​ ​Ukraina​ ​(Izmajil).

Geograafia

2

docx

Doonau jõe näitajad ja keskkonnaprobleemid

Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu.

Geograafia

2

rtf

Doonau

Doonau Doonau voolab läbi Kesk- ja Ida- Euroopa. Ta on pikkuselt teine jõgi Euroopas 2850 km. Keskmine vooluhulk deltas on 6430 m³/s. Algab Saksamaa Shchwarzwildis ja suubub Musta merre, kuhu on moodustunud delta. Ülemjooksul on Doonau mäestikujõgi, mille laius on 20- 350 m, voolukiirus 1- 2,8 m/s. Keskjooksul on jõgi põhimõtteliselt madalikel, kus laius on kuni 1 km enne Suur- Alföldile jõudmist läbib jõgi nn. Ungari Väravad ja Visegradi kuristiku. Alamjooksu voolab laias enamasti soostunud orus ja hargneb mitu korda. Doonau suudmesse on tekkinud delta. Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaata, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina.

Geograafia

13

doc

RUMEENIA

kraater Sfanta Ana. Transilvaania Alpide ehk Lääne- Karpaatide ja ühtlasi ka Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu (2544 m kõrgusel merepinnast.) Transilvaania Alpid asuvad riigi keskosas ja on ida-lääne suunalised. Kõrguselt järgnevad Moldoveanule Negoiu 2535 m, Vistea Mare 2527 m ja Lespezile mäetipud 2522 meetriga. Tasandikud ja madalikud Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Lääne pool on suur Transilvaania platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Nimi, kool,klass 2 Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini on väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Madalikud on ka peamised tööstus- ja põllumajanduspiirkonnad. Siseveekogud

Geograafia

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine. Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20

Euroopa

33

doc

Euroopa

Selle keskmine, kõrgem osa, koosneb kristalsetest kivimitest, ääreosad aga settekivimitest. Bodeni järvest Como järveni ulatub põhja-lõunasuunaline sügav org, mis jagab mäestiku kõrgemaks lääne- ja madalamaks idaosaks. Alpide kõrgeim tipp on Mont Blanc (4807 m) Prantsusmaa ja Itaalia piiril. (17 lk 234) Alpide nõlvult saab alguse energiarohkeid jõgesid: Rein, Po, Doonau, Rhone jne. Mäestiku põhja- ja lõunajalamil paiknevad Euroopa suurimaid järvi Genf, Gadra, Bodeni, Como jm. (27 lk 157) Kuna Alpid tõkestavad merelisi lääne- ja jahedaid põhjatuuli, on nende läänenõlvadel kliima tunduvalt niiskem, idas kuivem ja lõunas soojem. Läänenõlvadel 20 sajab mõnel pool üle 2000 mm aastas, mäestiku kuivemates orgudes vaid 500 ­ 600 mm aastas

Geograafia

28

docx

Riikide kokkuvõte

a. Rahvastikutihedus on keskmiselt 108in/km2, u. 66% rahvastikust elab linnades. Suurim vähemusrahvus on mustlased. Enamik usklike on katoliiklased, järgnevad kalvinistid ja luterlased. Ungari hõlmab enamiku Kesk-Doonau madaliku põhjaosast, 84% territooriumist on madalam, kui 200m. Ungarisse ulatuvad Alpide ja Karpaatide eelmäed. Valitseb mandriline paraskliima, see tähendab soojasid suvesid, mõõdukaid talvi ja sooja ning pikka sügist. Lääne Ungari kuulub Doonau ja Ida-Ungari Tisza jõe jõgikonda. Lääneosas paikneb Kesk-Euroopa suurim järv Balaton. Madalikel valdavad mustmullad, leidub ka sooldunud, soostunud ja liivmuldi. Metsa on Ungaris 4% territooriumist. Peamised maavarad on pruunsüsi, boksiit, uraanimaaki ning kuuma- ja mineraalveeallikaid. Üleminek sotsiaalselt turumajanduselt vabaturumajandusele algas kuuekümnendate lõpus ja lõppes üheksakümnendatel. Pärast suurte riigiettevõtete erastamist ja talude

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)