50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
108 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aleks Post
Õppematerjali autor
......................................................................................................... 16 2.5 Positiivne mõtlemine ..................................................................................................19 2.4.1 Mõtted võivad meid haigeks teha ja ka ravida.......................................................23 2.5 Mõtlemine kui protsess................................................................................................... 25 3 LOOGIKA, KEEL JA MÕTLEMINE...................................................................................27 3.1 Mis on loogika................................................................................................................ 27 3.2 Keele põhifunktsioonid. Keel ja kõne.............................................................................29 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees ...................................................................................... 31
mudelit. Erinevatele inimrühmadele (perekond, kogukond, rahvus jm) on omane teatav enesestmõistetavuse, tavade süsteem, mis eristab inimrühmi üksteisest. Neid erisusi märgatakse alles kokkupuutel teise süsteemiga. Kultuur on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Siin on ilmekaks näiteks söömis-, pulma- ja matusekommete erinevus Idas ja Läänes, 19. ja 21. sajandil. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur kujuneb sotsiaalse õppimise käigus. Kultuuri mõistet kasutatakse iseloomustamaks inimkogukonda, nt organisatsiooni, kus esiplaanil on ühised hoiakud, taotlused, väärtused. Erinevate kultuuride kokkupuuted, kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Suuremas
k. taustas. pärast seda on palju def. juurde tulnud. Võib olla peaks kul. mõistest loobuma. Kui rääkida kul. kui millesti stabiilsest diskreetsest tervikust, siis on seda võimalik ära kasutada poliitlist eesmärkid saavutamiseks. Meie riik, meie kultuur, kõik mis kokku ei sobi sellega ei ole meie ühiskonnas vajadust. Suur hulk teoreetikuid leiavad, et kui kult. ei sobitada totaliseerivat rolli on definitsioonist siiski abi. Meie oma kul.definitsioonid: · kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid, filmid, mida keegi ei vaata. · Rahvakultuur - tantsud, laulud, ühendab ajaloolise traditsiooniga. Kõrg ja rahva kul eksisteerivad küll koos, aga ühisosa on väike. · Olmekultuur - Kultuur kui olmeline ja igapäevast elu iseloomustav nähtuda kogum. Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu. Kultuur kui enese-määratlemise alus: see on meie kultuur, meie harjumused. See eristab meid kõikidest teistest.
1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas.
muutub patuseks. · Rosseau: ,,Kõik on hea asjade looja käes, kõik kaob alla inimese käes" · Tema loogikas on vastantikus loodus ja kultuur, ta eelistas loodust. Looduses oli ju kõik puhtam, inimarengu kaudu (ka kultuur) toimub allakäik. · Inimene peab läbi tegma puhastustule, et tuua inimese loomupärane headus terrori kaudu välja. · Kirjanik Samuel D. Coleridge oli Arnoldi eeskujuks. · Coleridge: Jaotus: Civilization ja cultivation (tõlkida eesti keelde ei saa, aga pmst kultuur, põllumajandus). o Coleridge jaoks on tähtis, et neid kahte valdkonda ei segataks. o Civilizatsion on ikkagi materjaalne maailm o Cultivation aga osutab rohkem püüdlust millegi poole. o Cultivation leiab ased civilizatsioni kiuste. o Cloridge lootused on rajatud eliidile (Clensy vms o ÜHESÕNAGA: Civilizatsion on see, mis kultuuri hävitab, cultivation aga
teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega
"Pop/Rahvakultuur" on enda loodud on oluline terviklikkus ja areneb vastavalt oma seadustele ja diktaadile, mitte tänu massimeediale. Meedia toodab massi, pop.kult tekib isiklikul baasil. Lihtsa inimese enesekult sõjajärgses maailmas. Süüdistab massikult tootjaid. Lihtrahva kaks kult: 1) Rahvas võtab omaks 2) Sunnitakse rahvale peale massikult on loomult vale Ameerika vs Inglism süüdistas Am meediat kollast kirjandust ja Hollywoody filme, tava kirjandusse tulid kriminaalromaanid seksuaalse alatooniaga. Nt Juke- box spetsiifilise institutsiooni kaudu tuli selle kuulamine, The Beatles on kommertskult kuigi pidasid ennast kunstiks. Euroopa tarbis Ameerikat- tarbekult tarbimise objektiks oli Am eluviis ja kult. Am mõtlemine ja aktsient tuleb Hollywoodi filmide vaatamisest. Inglaste jaoks oli Am minevikuta kurjategijate poolt loodud maa, kus juhtisid kasumijahi reeglid
Massikultuur ei ole lihtsalt massikultuur, on toimunud mingisugune piiride ületamine. ... Populaarkultuuris on tähtis funktsioon, mida sellega teha saab. (post)strukturalism - meetodiks väga sobiv, sest ta iseenesest ei ütle mdiagi väärtuse vaid ainult koostise kohta. Analüütiline mitteväärtustav meetod. De Sassure Barthes Sassure'i üldkeeleteaduse kursus Keel/kõne (jaotus), keelendus jaguneb kaheks, ehk keeleks ja kõneks (langage ja parole). Keel - reeglistik, struktuur. Surnud keele puhul räägime ainult parole osast, et teda ei kõnelda, Langage on nagunii surnud. Eeskujuks Durkheim Kõne saame uurida tänu keelele, keelt saame uurida iseseisvalt. Tähistaja/tähistatu = märk Märk on miski mis asendab midagi kellegi jaoks mingis suhtes või mahus Kasutame märki millegi kokkuvõtmiseks. Semioloogia. Tähistaja ja tähistatu suhe on täiesti juhuslik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid