Kas Inglismaad võib pidada 19. sajandi alguses riigiks, millest peaks eeskuju võtma? Selle arutlusega püüan ma välja selgitada, kas 19. sajandi Inglismaad võis pidada riigiks, millest teised oleks pidanud eeskuju võtma. Inglismaal, kui saareriigil, puudus Euroopa mandririikidele iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega. Inglismaal oli juba ammu kukutatud absolutistlik valistemiskord ja riigis kehtis parlamentaarne monarhia. 1789. aastal alanud Prantsusmaa revolutsioonil olid samad eesmärgid. Inglismaa suhtus revolutsiooni algusest peale negatiivselt, sest kardeti
Inglismaa 19. saj Valitses parlamentaarne monarhia. Kardeti et prantsuse revolutsioon kandub üle saareriiki ja toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Parlament ja valitsus loobusid uuendustest. Seevastu karmistati tsensuurikirju, kitsendati koosolekute pidamist ning suleti tööliste ühingud. Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid
sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iirimaa küsimus Inglismaa ja Iirimaa vahekord oli äärmiselt keeruline. 17. sajandil vastuvõetud seaduse järgi ei võinud katoliku usku iirlased olla mingisuguses riiklikus ametis. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abiga inglaste vastu mässu, kuid see suruti veriselt maha, Iirimaa parlament kaotati ja see liideti Inglismaaga. Inglased lootsid, et iirlaste tahtmine saada iseseisvaks on takistatud. Advokaadi Daniel O'Connell lõi Katoliikliku assotsiatsiooni, mis sundis Inglise parlamenti seadusi muutma. 1840. aastatel tabas Iirimaad Kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda, mis tappis üle 1,5 miljoni inimese.
sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iirimaa küsimus Inglismaa ja Iirimaa vahekord oli äärmiselt keeruline. 17. sajandil vastuvõetud seaduse järgi ei võinud katoliku usku iirlased olla mingisuguses riiklikus ametis. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abiga inglaste vastu mässu, kuid see suruti veriselt maha, Iirimaa parlament kaotati ja see liideti Inglismaaga. Inglased lootsid, et iirlaste tahtmine saada iseseisvaks on takistatud. Advokaadi Daniel O'Connell lõi Katoliikliku assotsiatsiooni, mis sundis Inglise parlamenti seadusi muutma. 1840. aastatel tabas Iirimaad Kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda, mis tappis üle 1,5 miljoni inimese.
1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreisikoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist , sellele järgnes kihelkonnakool 1806 Hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma ``Tartu maa rahwa Näddali-leht'' Eesti soost haritlaskonna põhituumiku moodustasid rahvakoolide õpetajad , kellel oli hiljem rahvuslikus liikumises suur tähtsus. 2. Venemaa 19. sajandi I poolel. Venemaa keisrid koos
indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvastatud · Indiaanlaste hõimude vahel puudus koostöö, mida eurooplased ära kasutasid. · Kümnete tuhandete indiaanlaste vastas seisid peagi sajad tuhanded kolonistid 18. sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapool levisid farmid. Farmerite igapäevatööd: · Haris põldu · Käis jahil · Tegi sepatööd · Kudus riiet · Ehitas · Majapidamis tööd Lõunapool rajati hiigelsuuri puuvilla-ja tubakaistandus. Tööjõu puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje. Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e
Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused. Masinad, mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult naiste ja laste tööjõudu kasutada, eriti tekstiilitööstuses. Varem olid olnud käsitööliste naised kodus, aga nüüd veetsid nad pikki päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste tööjõud, hakati meeste asemel üha rohkem lapsi tööle võtma. Võitlus parlamendireformi eest Elanikud, kes olid valitseva olukorraga rahulolematud, arvasid, et muutused peavad tulema
2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13
Kõik kommentaarid