Hingamine Hingamise elamistoiming Kõik teised elamistoimingud sõltuvad täielikult hingamisest. Hapnik on organismi kõigile rakkudele eluks vajalik. Näiteks ajurakud saavad paari minutilise hapniku puudumise tõttu pöördumatu kahjustuse. Hingamine on toiming, mis ei nõua pingutust ja inimesed ise pole teadlikud selle sooritamisest, kuni tekivad hingamisraskused. Elukaar sõltuvus Elu esimesest minutist hakkab inimene hingama, seda teeb ta kuni surmani. On olemas seisundeid ja olukordi, mille puhul on hingamine raskendatud. Vastasel korral korrigeeritakse see operatsiooni või ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist. Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene) Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt) Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu) Vererõhu- ja südamehaigused Hingamise elamistoiminguid mõjutavad
tasakaalu tõttu ei saa olla eriti aktiivne jõuab, kõnnib hooldekodus käimisraami abil 9.Töötamine ja Tunneb aeg-ajalt igavust Läheb hooldajaga õue, otsib tegevust mängimine puhketoas 10. Seksuaalsuse Puudub väljendamine 11. Magamine Esineb tihti unetust Küsib hooldekodu õelt unerohtu 12. Suremine Puudub KATZ'I INDEKS Tegevused Sõltumatus Sõltuvus Punktid (1 või 0) (1 punkt) (0 punkti) ILMA kõrvalabita ja KOOS juhendamisega, isikliku
....4 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel...................................4 3. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUS TÄISKASVANUTEL.................................................5 ARUTELU............................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade täiskasvanute töötamise ja mängimise elamistoimingust. Inimese elu koosneb kolmest põhilistest aspektidest: magamine, 2 töötamine ja mängimine. Magamine on üks kõige olulisematest elamistoimungust ja seetõttu enamus inimesi veedab üht osa kolmadest - magades. Kõik muu aeg inimene veedab kas mängides või töötamises, seetõttu valitud teema on väga aktuaalne. Roperi raamatu põhjal võib põhjalikult vaadata selle elamistoimingutest. Mängimine täiskasvanutel ei tähenda otsaselt minge lõbustavaid mängu. Mängimise
lahendamine. Mäng annab ka võimaluse koguda tundeid ja väärtusi ning arendada sotsiaalseid oskusi. 1.10 Seksuaalsuse väljendamine Lapsel on suur huuvi tundma oma kehaehituse ja organismi talitluse vastu. Laps tunneb üldist huvi seksi vastu ning suurt huvi enda seksuaalsuse vastu . 4-5a laps kiindub vastassugupoolte vanemasse (poisslaps emasse ja tütarlaps isasse) . Laps on väga haavatav ja vajab ema-isa tähelepanu, lähedust, eriti just vastassugupoole vanema poolt. 1.11 Magamine Uni on lapse jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Uni on lapse üks füsioloogilistest vajadustest. Magamisperioodi 3 ja 4 faasis eritub kasvuhormoon mis on lapsele kasvamiseks vajalik. Neljaaastane laps magab keskmiselt 11 tundi öösel, mõni vajab ka lühikest päevast uinakut. Soovitatakse, et laps magaks kindlatel kellaaegadel. 1.12 Suremine Surm ei tähenda 4. aastasele lapsele mingit lõplikku seisundit, kuna selles eas laps ei suuda
MAGAMINE Kõigil elusolenditel on aktiivuse ja aktiivsuse puudumise perioodid. Magamisel meie organism lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist, kuigi aeglasemalt. Uni on korduva inertsuse ja reageerimatuse seinud: inimene ei reageeri nähtavalt tema ümber toimuvale. Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm Allergia
PÕHJUSED REMhalvatus esineb REM une ajal selleks, et inimesed ei teeks liigutusi järgi, mida nad unes näevad. Madal melatoniini tase ajus pärsib närvirakkudes impulsi edasikannet ning kui REMuni läbi saab, siis ei suudeta halvatust niipea lõpetada. Tihti on unehalvatust inimestel, kes põevad narkolepsiat. On ka märgatud, et unehalvatust esineb rohkem aafrikast pärit inimestel kui kaukaasia päritolu inimestel. Samas on ka täheldatud, et paralüüsi tekkele aitavad kaasa: · Magamine selili, nägu üleval pool · Ebaregulaarne magamine, unepuudus · Suurenenud stress · Suured muutused elus/peres/keskkonnas · Õudusunenäod, mis eelnevad uneparalüüsile RAVI Ravi peaks alustama erinevate une staadiumite selgeks tegemisest ning REMhalvatusest uurides. Enamikele subjektidele aitab kõvasti unepuuduse ja ebaregulaarse une vältimine. Kui sümptomid püsivad, peab sellega
Kõik kommentaarid