Barokk-kirik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal

Iseloomustus : · 17. ­ 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve). · Kirik ja paavst soovisid, et kunst oleks esinduslik, tore, ja see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu · Looduslähedane kunst · Suur rahvalikkus (Saksa mängukaardid. Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks ­ absolutism · Absolutismi toetas pea kogu rahvas ­ loodeti pääseda kodusõdadest, korralagedusest · Tomusid revolutsioonid, usulised sõjad, valitses korralagedus

Kunstiajalugu

36

ppt

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil

(kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks. Vierzehnheiligeni palverännukirik Saksamaal  Barokk-kiriku siseruum Suure tähtsuse omandasid kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Dekoratiivne iseloom- püüti mõjutada inimeste tundeid, hämmastada teda ning tekitada imetlust ja aukartust. Püha Johann Nepomuki kirik Münchenis, Saksamaal  Barokk-kiriku siseruum Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuuridetaile ning tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud arhitektuuridetaile. Kogu kirev mass peidab Püha Johann Nepomuki kirik enda alla kiriku Münchenis, Saksamaal konstruktiivse süsteemi.

Kunstiajalugu

17

pdf

Barokk Itaalias ja Saksamaal

ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor.

Kunstiajalugu

1

odt

Barokk

kahekorruseline, voluudid ­ spiraalkujulised teokarpi meenutavad motiivid, fassaadi detailid sarnased renessanssiga ­ üldmulje erinev, detailid allutatud tervikule, fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline, risaliidid ­ seinaosad, mis ulatusid fassaadipinnast ette kogu kõrguse ulatuses, mõnikord fassaad laineline, astmeline või kaarjas, palju ebasümmeetriat, valguse ja varju ootamatud kontrastid. ESIMENE BAROKNE KIRIK "IL GESU" KIRIK ROOMAS, AUTOR: GIACOMO VIGNOLA. Itaalia maalikunstis kujunes 2 eri suunda: realistlik(Caravaggio) ja idealistlik-akademistlik (Carracci) Realistlik naturalistlik: kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu ­ vahend usulise teema käsitluseks, idealiseerimise puudumine eristas kõrgrenessansist, uudne kompositsioon, inimeste poosid juhuslikud, tegelased elavad oma elu, pildi ruum ja vaataja ruum sulavad kokku, vaataja tunneb end kujutatu osana,

Kunstiajalugu

4

doc

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal, Itaalia kujutav kunst

BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline ­ saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad ­ kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel

Kunstiajalugu

4

doc

Kunst 17.sajand Euroopa

Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL.

Kunstiajalugu

6

doc

Barokk, 17. sajandi kunst

õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III ­ Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus ­ barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine tervikule; puudub reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad)  Barokkarhitektuur Itaalias Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute

Kunstiajalugu

4

doc

17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS

filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises ­ maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I ­ Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II ­ Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad. III ­ Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus ­ barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)