50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Snooopy
Õppematerjali autor
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks
,,Teile on hea tükk sest osaks saanud, mis Saksa keele loomuselapseks (Naturkind) nimetatakse. Oh, et elu -ja haritamise - tuulehood seda v arandust iial ei hakkaks lõpetama. Mis väljaspoolt poolerimised tema asemel meile toovad, ei jõua sündind `kahju mitte äratasuda " (Kr Koid I, lk. 150). Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi Auliige aastast 1849. Kolleegiuminõunik aastail 1877- 1882. (Viki4) Teda on nimetatud eesti "esimeseks eurooplaseks", just oma vaimse harituse poolest. 1860.aastal lõi ta rahvusteadusi õhutava keskuse. (S.Õispuu 1992) Kreutzald koos paljude teiste haritlastega nagu D.H.Jürgendson, Fr.R.Faehlamm, J.Köler lõid Eestimaa Kirjandusliku Ühingu 1842. aastal. Nad etendasid väga tähtsat rolli ühiskonnas ning neist sai kandev jõud rahvuslikus liikumises
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine................................................
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis
Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil
Tallinnat 1570 ja 1577.a. (vt. filmi “Viimne reliikvia”) 1577 kogu Liivimaa Venemaa valduses va. Tallinn ja Hiiumaa Liivi sõda on julm põhjusel et iga riik sõdib Eestis enda eest, alles sõja lõpu poole kujunevad liitlasteks Rootsi ja Poola, kes 1579-1581 tõrjuvad Vene väed Liivimaalt välja. Venemaa kaotab Liivi sõja. Sõda lõpeb: 1582 – Jam Zapolski rahu Poola ja Venemaa vahel. 1583 – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti jagatakse Liivi sõja järel Taani, Rootsi ja Poola vahel Venemaa loobus esimest korda „igaveseks ajaks Eestimaast“. Liivi sõda Eestimaa jaoks katastroof – valdav osa rahvastikust hukkus. Linnad ja kaubandus käisid alla ja ei saavutanud enam kunagi endist tähtsust Eestimaa kolme kuningriigi võimu all („kolme lõvi võimu all“) (1583-1629/1645) Põhja-Eestis oli Rootsi võim – loodakse Eestimaa hertsogkond, maa jaotati linnuseläänideks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid