Iseseisev töö kunstiajaloos (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

* natüürmorte, * maastikumaale, * olustikumaale ja * lähedaste portreid. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577-1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega). Teiseks nimekaks flaami maalikunstnikuks oli ANTHONIS VAN DYCK (1599- 1641). Nooruses töötas ta Rubensi juures abilisena, hiljem saavutas ta loomingulise iseseisvuse

Kunstiajalugu

20

docx

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks Ledoux oli eelfunktsionalist. Kasutab palladio motiivi, kasutab geomeetriliselt puhastatud vorme, fassaadil pole dekoore. Kuulus tommimajade seeria, üks säilinud. Tollimaja Pariisis. Kõige tähtsam töö ideaal linn, soola linn Arc-et-Senans, poolsfääriline lahendus, tootmise juures ka eluhooned, vangla arhitektuuri põhialuseks, aedlinna idee sünd. Ledoux sammas, dooria sammas vaheplaatidega, architectura parlante ­ rääkiv arhitektuur, paneb teid kõnetama ja mõjutama, Ledoux utoopiline turuväljak, planeeris kogu linna, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seinapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid.

Arhdektuuri ajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata. – Tulirelvade levik – Taavet vs. Koljat. Populaarseim “paar”. Taaveti võit Koljati üle ei olnud just rüütellik, kuid iseloomustas hästi renessansiajast inimese mõttemaailma. Renessanslik maailmavaade • HUMANISM – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. • Ideaaliks sai iseseisev, edukas inimene. • Tähtsamaks kui vagalt ja vooruslikult elada, muutus maise elu hiilgus. • Inimest ei hinnatud enam seisuse ega päritolu järgi, vaid tema oskuste, tarkuse jms järgi. Renessanss vs katoliku kirik • Antiikaja paganluse matkimine ei tähendanud konflikti katoliku kirikuga. • Kirik oli ilmalikkuse avalduste suhtes leplik. • Antiikaja kunsti jäljendamist õigustati matemaatiliste reeglite kasutamisega. (jumalik)

Kultuuriajalugu

14

doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

1340- 1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Tema värvikooskõlad on kaunid ja õrnad, tegelased maalidel inimlikult väljendusrikkad. · Varase keskaja kunst. Merovingide kunst (5.-7. sajand) Karolingide kunst (8.-9. sajand) Merovingide kunst- 5. - 7. Sajand Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneb lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna

Kunstiajalugu

35

docx

Egiptusest Futurismini

Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. · Pilet 5 1. Vanakreeka skulptuur, maalikunst Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). Vanakreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on

Kunst

41

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas o ma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel tee madel. Figuurid ja n äod on m o onutatud, kuid väga il me kad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet. On e eskätt talupoe gade maalija. Ei kujuta aga talupoegi l õbutse mas ja pidutse mas, nagu vare m ko m b eks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" ­ põllul ku m mardamas kol m vana vaest naist, kes teostavad n ö järelnoppi mist. * Gustave Courbet. Kunstis iseõppija

Kunstiajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)