50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
162 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mait Adoma
Õppematerjali autor
väheneb d. varast saadavad tulud on väiksemad planeeritust e. ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi f. ettevõtte netovara väärtus on väiksem ettevõtte turuväärtusest g. turu intressimäärad on tõusnud h. varade füüsiline seisund on järsult halvenenud Question 9 Majandusaasta aruanne koosneb a. põhiaruannetest ja lisadest b. aruannetest ja audiitori järeldusotsusest (kui see on kohustuslik) c. raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest d. aruannetest, audiitori järeldusotsusest (kui see on kohustuslik) ja kasumi jaotamise otsusest Question 10 Juhul, kui varud soetatakse tavapärasest maksetähtajast pikema järelmaksuga, on varude soetusmaksumuseks a. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul pluss intressid b. müügihind tavapärase maksetähtaja puhul c. müügihind tavapärase maksetähtaja puhul pluss intressid d. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul
täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto).
Sellisel juhul klassifitseeritakse varad vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Kui kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise- eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kuludesse nende kasutuselevõtmise hetkel. Väheväärtusliku pika kasutuseaga varade üle võib ettevõtte juhatuse vajadusel arvestust pidada bilansiväliselt. Immateriaalsed põhivarad on füüsilise substantsita varad, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb
nii nagu ka masinad, seadmed, ehitised, rajatised, jne. Piiratud kasutusaeaga põhivarasid amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni, vara eemaldamiseni kasutusest või vara ümberklassifitseerimiseni müügiootel põhivaraks. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestuse korra peab raamatupidamiskohustuslane sätestama oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Sätestada tuleb põhivara liikide amortisatsiooni määrad, arvestusmeetodid ja sagedus (kuu, kvartal, aasta). Individuaalselt vähemoluliste ja/või standardsete varaobjektide puhul võib rakendada kogu varade grupile ühesuguseid amortisatsioonimäärasid. Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleks amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast
BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist.
......... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .......................................
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9
finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid