Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat "Kaltsium" (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Põltsamaa Ühisgümnaasium



Metall: kaltsium
Referaat


Annika Allik
10A





11.03.2011
SISUKORD

  • Ülevaade kaltsiumist......................................................................3
  • Leidumine.......................................................................................3
  • Kaltsiumi omadused.......................................................................4
  • Sisaldumine organismis.................................................................5
  • Kaltsiumi ühendite kasutamine.......................................................6
  • Kasutatud kirjandus........................................................................7
Vasakule Paremale
Referaat-Kaltsium #1 Referaat-Kaltsium #2 Referaat-Kaltsium #3 Referaat-Kaltsium #4 Referaat-Kaltsium #5 Referaat-Kaltsium #6 Referaat-Kaltsium #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Isssver Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Kaltsium

................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................................. 6 2 Sissejuhatus Esimene mees, kellel õnnestus saada puhast metallilist kaltsiumi oli Humphry Davy. Ta avastas ka kõik teised leelismuldmetallid. Kaltsium on tähtis mineraalaineallikas. Täiskasvanu organismis on seda kokku kilo kuni poolteist. 99 % kaltsiumist paikneb luudes ja hammastes ning määrab nende tugevuse. Ülejäänud 1 % on veres ja kudedes. Aga just see sajandik koguhulgast osaleb lihaste töös, vere hüübimises, stimuleerib rakkude kasvu ja hormoonide teket. Kaltsiumipuudust soodustavad:. vähene liikumine, päikesevalguse toimel tekkiva D- vitamiini puudus, liiga soolane toit. Kaltsiumirikast toitu vajavad kõik

Keemia
thumbnail
10
pptx

Kaltsiumi esitlus

sisaldavad seda metalli suurtes kogustes Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle kasutatakse optikas Kaltsium kui oluline mineraalaine inimese organismis Kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused Moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas umbes 1,4kg kaltsiumi, millest ligi 99% paikneb luudes, ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7g), pehmetes kudedes ning mujal Veel kaltsiumist Esimene mees, kellel õnnestus saada puhast metallilist kaltsiumi, oli Humphry Davy. Ta avastas ka kõik teised leelismuldmetallid Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal Ca on keemiliste elementide perioodilisusesüsteemi II rühma ning 2 perioodi element Kaltsiumkarbonaati sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast

Keemia
thumbnail
5
doc

Kaltsiumi referaat

paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks. Pärl koosneb ligi 90% kaltsiumkarbonaadist." (Karik:2001) 7. Kaltsiumi ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine. Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas, millele lisandid annavad mitmesuguseid värvinguid, on nii igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska.Ometi ei saa me selleta läbi. Lubjakivist saab

Keemia
thumbnail
10
doc

II A rühma metallid

1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite

Keemia
thumbnail
1
doc

II A RÜHMA METALLID

II A RÜHMA METALLID: moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik BERÜLLIUM: on kergete, korrosioonikindlate ja heade mehh

Keemia
thumbnail
12
odp

Kaltsium

Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis Ühendid Kaltsiumoksiid (CaO)- ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel, keraamikas, putukamürgina Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2)- ehituses mördi ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates seebikivi asendajana Kaltsiumkloriid (CaCl2)- toidulisaainena ­ E509, kasutatakse jää kõrvaldamiseks teedelt Inimene ja kaltsium Luude ja hammaste kasvatamine Verehüübe tagamine Südamerütmi reguleerimine Lihaste ja neerude normaalse töö tagamine Vererõhu alandamine Allikad Piim, piimatooted Kala, mereannid Kapsad Apelsinid Tumerohelised taimeosad (spargel, basiilik) Fakte Keha väljutab 70% kaltsiumist, mida sa tarbid, sest seda ei ole vaja ja seda ei saa talletada Röntgenkiired luud ei läbi

Mittemetallid
thumbnail
3
doc

LEELISMETALLID. NAATRIUM

toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas). · NaCl (keedusool) ­ väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses. Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, NaHCO3). NaCl on väga vajalik elusolenditele. Kasutatakse ka tänavatele puistamiseks, sest soola ja lume segu sulamistemp. on -21oC. · Kaaliumsoolad ­ leidub toiduainetes (org. vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM 1. Üldiseloomustus · Väliskihi elektronvalem ns2. · Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+ (Mg ­ 2e- Mg2+). · Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid. · Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA rühma elemente ainult ühenditena (karbonaadid, silikaadid, sulfaadid jt...). 2. IIA rühma elemendid lihtainena

Keemia
thumbnail
3
doc

Leelismetallid

toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas).  NaCl (keedusool) – väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses. Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, NaHCO3). NaCl on väga vajalik elusolenditele. Kasutatakse ka tänavatele puistamiseks, sest soola ja lume segu sulamistemp. on -21oC.  Kaaliumsoolad – leidub toiduainetes (org. vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM 1. Üldiseloomustus  Väliskihi elektronvalem ns2.  Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+ (Mg – 2e-  Mg2+).  Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid.  Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA rühma elemente ainult ühenditena (karbonaadid, silikaadid, sulfaadid jt…). 2. IIA rühma elemendid lihtainena

Orgaaniline keemia




Kommentaarid (1)

Vaarikajäätis profiilipilt
Vaarikajäätis: Ma ütleks, et väga hea referaat. Avastuse kohta oli küll ainult üks lause aga ega ma ise ka midagi rohkemat väga leidnud pole. Aitas mind väga, ise pean hetkel keemias esitlust tegema selle aine kohta ning sain siit mõnusalt infot juurde. Annaks sulle plaaditäie muffineid kui saaks!
20:33 04-02-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun