50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
105 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kalleke
Õppematerjali autor
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) Turgude liigid
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkumine - turul müügisoovide
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkumine - turul müügisoovide
vähenevad · merkantilism üks esimesi süsteemseid doktriine majandusteaduses, mis pööras peamise tähelepanu ringlusele. Merkantilistlik mõtteviis, mille kohaselt majandustegevuse peamiseks eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest kuni 18nda sajandi keskpaigani. · migratsioon vt ränne · miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta · mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte · mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul · mittesüstemaatiline risk vt ettevõtte risk · mittevaene inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist
tootmiseks vähenevad merkantilism – üks esimesi süsteemseid doktriine majandusteaduses, mis pööras peamise tähelepanu ringlusele. Merkantilistlik mõtteviis, mille kohaselt majandustegevuse peamiseks eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest kuni 18nda sajandi keskpaigani. migratsioon – vt ränne miinimumpalk – palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta mikroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte mitteaktiivne rahvastik – osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul mittesüstemaatiline risk – vt ettevõtte risk mittevaene – inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist monetarism – koolkond mille esindajad usuvad, et kapitalistlik majandus on oma
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks on see, et iga tema elemen
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarbija subjektiivne hinnang
Seejuures ei kata majandusteooria mitte kogu majandusteadmiste valdkonda. Joonisel 1.1. on kujutatud majandusteaduse jagunemine kaheks: majandusteooriaks ja rakenduslikuks majandusteaduseks. Rakenduslikud majandusteaduslikud distsipliinid2 hõlmavad praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooriat õpetatakse osana gümnaasiumide majanduskursustest ja ülikoolide esimestel kursustel. Majandusteooria peab õpetama selgeks majanduslikud põhimõisted ja seosed, et luua alusbaas rakendusteadustele. Tegemist on justkui uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamisega, mis peab aitama meie ümber toimuvat mõista ja seletada. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimivad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Loomulikult saab hakkama ka majandust tundmata ja majandusteooriat õppimata. Nii nagu Inglismaal jääks ilmselt ellu ka inglise keelt mitte osates.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid