Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paljunemine, areng, geneetika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ploidsusega on?
  • Mis organites toimub inimestel meioos?
  • Milliseid eeliseid annab kehasisene viljastamine võrreldes kehavälisega?
  • Mitmekesisus ühes organismis?
  • Miks see siin on ja mis see tähendab?
  • Millal hakkab organism vananema?
  • Mida Mendel ristas?

Lõik failist

PALJUNEMINE, areng, geneetika
Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil
1) Mittesuguline
a) Vegetatiivne
* Ühest rakust lähtuv
* Hulkraksusest lähtuv
b) Eoseline
2) Suguline



Vegetatiivne paljunemine 2
Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos 3
Rakutsükkel 3
MITOOS 4
Mitoosi bioloogiline tähtsus: 5
EOSELINE PALJUNEMINE: 6
Eoseline paljunemine seentel: 6
Eostega paljunemine eostaimedel. 6
SUGULINE PALJUNEMINE: 7
Sugulise paljunemise erivormid : 7
Sugurakkud valmimine inimese näitel ( spermatogenees , ovogenees ). 8
MEIOOSI ERIVORMID: 9
Meioosi bioloogiline tähtsus: 10
INDIVIDUAALNE ARENG e. ONTOGENEES imetajate näitel 11
VILJASTUMINE 11
VILJASTUMINE INIMESEL 12
Rakukobara kujunemine 13
RAKKUDE ERISTUMINE EMBRÜOS 14
KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES 15
ORGANITE KUJUNEMINE e. ORGANOGENEES 15
LOOTEKESTAD Inimese näitel 15
POSTEMBRÜONAALNE ARENG: 16
KASV 17
ARENG 17
VANANEMINE 18
SURM 19
GENEETIKA 20
Mendeli seadused 20
Aheldunud pärandumine ja geenivahetus. T. Morgani tööd. 21
MUUTLIKKUS: 22
INIMESE GENEETIKA 26
Meetodid: 27

Vegetatiivne paljunemine


Lähtuvalt ühest rakust
1) Amitoos e.ebavõrdne jagunemine (nt bakterite, teatud protistide või epiteelkoe jagunemine)
2) Mitoos e. võrdjagune jagunemine, iseloomulik päristuumsetele rakkudele
3) Pungumine (sisuliselt ebavõrdne mitoos)- pärmseentel ja teatud protistidel
4) Hulgijagunemine e. skisogoonia- kõigepealt tuum jaguneb 1-4-8-16-32...128, tekib plasmoodium (hulktuumne struktuur), plasmoodium jaguneb tuumade arvudele vastavaks arvuks rakkudeks (nt: eosloomad [ malaaria - ja toksoplasmoosi tekitajad ]) (Malaaria- palavik tõuseb väga kindlaste ajavahemike tagant, sõltubki millal plasmoodiumid vabanevad)
Lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest
Taimedel
1) Vegetatiivseks paljunemiseks kasutatakse vegetatiivseid organeid
a) Juurte abil ( ohakas , võilill, haab kirss)
b) Muundunud võsude abil
* sibulate abil (küüslauk, tulp , nartsiss, sibul )
* risoomi abil (orashein, maikelluke , iiris )
* mugulate abil ( kartul , maapirn, daalia)
c) Okste abil (sõstrad, pajud )
d) Võsundite abil (maasikas, hanijalg )
e) Lehtede abil (begoonia, aas-jürilill)
f) Sigitaimede abil- lähtetaimel vahetult kujuneb uus miniatuurne taim (võsundil uus taim pika jätkega ühendatud) (kalanhoe, maksasammal, pung -kirburohi)
2) Paljunevad püsikud
Seentel vegetatiivne paljunemine: hüüfi osadega (erinevad hallikud , vajavad väikest tükki) ja mütseeli osadega ( kand - ja kottseened)
Loomadel vegetatiine paljunemine:
1) Pooldumine (erinevate kihtide eraldumine) (nt. ainuõõssetele, mitmed usside hõikondade esindajad)
2) Pungumine- punguval hulkraksel organismil moodustuv struktuur ka hulkrakne ( magevee hüdra) (hüdrad elavad Eestis, pole väljasurnud, hüdra on väga väike [mõni mm])
3) Fragmentatsioon- loomorganismi keha iseeneslik jagunemine kaheks või enamaks osaks, iga osa taastab puuduvad osad (okasnahksed [meritähed, merisiilikud ]) (mitte segi ajada regenetatsiooniga- kaitsekohastumus vigastuste kompensatsiooniks [Hüdra lõikumisel tulevad uued isendid])
4) Ühemunarakumitmikute e. polüembrüonite teke- tekivad juhul kui embrüo varastes arengustaadiumites jaguneb kaheks või enamaks osaks. Esineb nii selgrootutel kui selgroogsetel, k.a. inimesel.
* Teatud vöölaste liikidel sünnivad alati geneetiliselt identsed nelikud
* Inimestel: ühemunarakumitmikud, Siiami kaksikud (mittelahknenud,
Vasakule Paremale
Paljunemine-areng-geneetika #1 Paljunemine-areng-geneetika #2 Paljunemine-areng-geneetika #3 Paljunemine-areng-geneetika #4 Paljunemine-areng-geneetika #5 Paljunemine-areng-geneetika #6 Paljunemine-areng-geneetika #7 Paljunemine-areng-geneetika #8 Paljunemine-areng-geneetika #9 Paljunemine-areng-geneetika #10 Paljunemine-areng-geneetika #11 Paljunemine-areng-geneetika #12 Paljunemine-areng-geneetika #13 Paljunemine-areng-geneetika #14 Paljunemine-areng-geneetika #15 Paljunemine-areng-geneetika #16 Paljunemine-areng-geneetika #17 Paljunemine-areng-geneetika #18 Paljunemine-areng-geneetika #19 Paljunemine-areng-geneetika #20 Paljunemine-areng-geneetika #21 Paljunemine-areng-geneetika #22 Paljunemine-areng-geneetika #23 Paljunemine-areng-geneetika #24 Paljunemine-areng-geneetika #25 Paljunemine-areng-geneetika #26 Paljunemine-areng-geneetika #27
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiine Värraval Õppematerjali autor
geneetika

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Paljunemine

2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel. b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3

Üldbioloogia
thumbnail
30
doc

Bioloogia HTG loodus

Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm

Bioloogia
thumbnail
23
doc

Üldbioloogia konspekt

2. Keha toes. Surve all olev vedelik annab kehale kuju. Eriti näha ussidel nt vihmaussidel. 3. Ringeelundkonna töö. Loomades vere- ja lümfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tõusev- ja laskuv vool. 4. Kaitse keemiliste mõjutuste eest. Keemile ühendi lahjendamine ja väljauhtumine. Nt pisarvedelik, fütonsiinid vms sibul, sülje eritamine. 5. Viljastumine ja areng. Viljastumine toimub vees või vett sisaldavas limas. Areng toimub alati vedelikus ­ vesikeskkond, munas või emakas ühes lootekestas. 6. Vesi kindlustab meeleelundite töö. a. Silmas parandab optilist keskkonda b. Suus aitab tajuda lahustunud maitset c. Sisekõrvad, teos antakse edasi vedelikuvõnked. Vee funktsioonid biosfääri tasandil.

Üldbioloogia
thumbnail
8
doc

Diploidne kromosoomistik

Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.

Bioloogia
thumbnail
8
pdf

Bioloogia 3-kursus (Rakutsükkel, kromosoom, mitoos, meioos, ontogenees, menstruaaltsükkel)

Munaraku eellased on ​ovogoonid ​(diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ​ovogenees​. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ​ovulatsiooniks ​nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel ​- igakuine munarakkude tsükliline küpsemine. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Bioloogia spikker

Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel ­ raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees ­ organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos ­ päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos:1)karüokinees ­ tuuma jagunemine, 2)tsütokinees ­ tsütoplasma jagunemine Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, tsentrioolid kahestuvad, DNA replikatsioon, kromosoomid keerduvad lahti, raku mõõtmed suurenevad

Bioloogia
thumbnail
12
docx

Meioos, mitoos

I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun