50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tomuchlove
Õppematerjali autor
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas." Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga peaaegu kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustati ka hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said väga kuulsaks oma metsikustega
1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendab Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi isesisvuse taastamiseks. 18. septembril 1944 nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva Eesti Vabariigi valitsuse, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eestis sõjas erapooletuks, tahtis moodustada Tallinnasse kaitset aga sõjaväe nappuse tõttu seda ei tehtud. Mõni tund ette Punaarmee saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud, enamik 4 sadametest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, oluliselt kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes maailamsõjas ligi 200 000 inimese võrra.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas??? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mobiliseerimine oli ebaseaduslik, ehkki rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Pärast mõistmist leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku odeoloogia eest sõdima. Erandiks olid 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid. Hävituspataljonide ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa
Teise maailmasõja aegsel perioodil oli kolm armeed, kus eestlastel oli võimalik sõdida: Venemaa e. Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse mobiliseeriti eestlased peamiselt sunniviisiliselt, sest selliseid inimesi oli vähe, kes oleksid olnud nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid olid erandid. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse lahingukorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See korpus oli moodustatud EV sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ning ajateenijatest. Tööpataljonidesse koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud, kes pidid pataljonides tegema rasket sunnitööd. Paljud eestlased surid raskete tingimuste tõttu nendes pataljonides. Eestlase mobiliseerimine sõltus enamasti nende sünniaastast, mitte nende enda tahtest. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas.'' Teises maailmasõjas oli eestlastel mitmeid valikuid. Eestlased võisid astuda Nõukogude armeesse,Saksa või Soome armeesse. Võimalusteks oli veel põgeneda läände, hakata metsavennaks või teha võimudega koostööd. Punaarmees sõdisid eestlasted pealmiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud
Endised kõrgemad ametiisikud hukati või vangistati ja tsiviilelanikkonnas viidi läbi massiküüditamine (14. juunil 1941): naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed vangilaagritesse, kus enamik neist suri. Ühiskondlik ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Välissidemed katkestati, eraettevõtted riigistati suleti ajakirjad ja ajalehed. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis tarbekaupade ja toiduainete puudus. 3. Eestlased võõrriikide vägedes, kus ja miks. Teise maailmasõja käigus osalesid eestlased Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. VENE vägede (Punaarmee) koosseisus võitlesid eestlased sunniviisiliselt. Kuigi rahvus- vaheline õigus ei lubanud armeesse võtta okupeeritud riikide kodanikke, ei pidanud Vene väejuhatus sellest kinni. Erandiks olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu.
...........................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk.10 2 Sissejuhatus 1.septembril 1939. aastal Saksamaa katsega rünnata Poolat algas II maailmasõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid