50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aaailenk
Õppematerjali autor
Diktatuurid Euroopas Miks tekkisid diktatuurid? I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas
Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid? Esimeses maailmasõjas (28.juuli 1914- 11.nov. 1918) tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Ka kõik kaheksa uut riiki valisid demokraatia (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslavavia). Sõjajärgsetel aastatel kannatas kõige rohkem keskklass, sest nende kõrvale tekkisid eliitklass ja alamklass,kes sai endale hääleõiguse.Keskmise sissetulekuga inimesed: arstid, juristid , õppejõud , väikeettevõtjad-keskklass.Keskklass kaotas oma poliitilise , ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond , kes tänu valmisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Tugevnes kas suurarvuline töölispartei- Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei. Teiseks tähtsaks
mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal). Lisaks laienesid maailmasõja tulemusena demokraatlikud õigused riigisiseselt: töölisklassi poliitiliste õiguste kasv, naised said valimisõigused. 1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailmasõja alguseks oli mitmetes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? Esimese maailmasõja (28. juuli 1914. 11. november 1918) ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi kuulunud inimesed arstid, juristid, õppejõud ja väikeettevõtjad. Keskklass kaotas oma poliitilise-, ühiskondliku- ja majandusliku mõjuvõimu. Sõda tõi kaasa nii naiste kui töölisklassi poliitiliste õiguste suurenemise (Eestis said naised valimisõiguse 1919. aastal)
demokraatlik kord üsna tugev. Võit Esimeses maailmasõjas tugevdas paljude prantslaste usku demokraatiasse. Teade krahhist, mis tabas New Yorgi fondibörsi 1929. aasta sügisel, ei tekitanud Prantsusmaal esialgu erilist ärevust. Prantslastele tundus, et nende heaolu ei ohusta miski, kuid järgmise aasta lõpul laienes kriis ka sinnani. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. Aastal 1934 korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Venemaal kehtestati diktatuur 1917
Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a. Tungisid Saksamaa ja Slovakkia Poolale kallale ning puhkes Teine maailmasõda. Uutest, pärast Esimest maailmasõda tekkinud riikidest, suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseadusliku demokraatia. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? Esimese maailmasõjaja selle järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi kuulunud inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtted. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks
Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Sõjas ja selle järel kannatas kõige rohkem keskklass, kes kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Samas tugevnes tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Naistele anti valimisõigus. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid ära kasutada. Sõja ajal olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Ka pärast sõda oli lihtne rahva poolehoidu saavutada neil juhtidel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ja muuta inimeste elu paremaks. Pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve, nii leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Paljudes Euroopa riikides kuulus
Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus
Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid