Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika retsensioon (0)

1 HALB
Punktid
Muusika retsensioon #1 Muusika retsensioon #2 Muusika retsensioon #3 Muusika retsensioon #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor inksu0904 Õppematerjali autor
Tegemist on sümfoonia retsensiooniga. Kuldne klassika. Pärnu linnaorkester.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Kontserti retsensioon

Kava I Valentin Silvestrov (1937) Hymn 2001 Wolfgang Amadeus Mozart (1756 ­ 1791) Klaverikontsert nr. 23 A-duur KV 488 (1786) I Allegro II Adagio III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 ­ 1957) muusika näidendile Surm (1903/1911) Valse triste op. 44 Canzonetta op. 62a Kurikohtaus op.44 Jospeh Haydn (1732 ­ 1809) Sümfoonia nr. 94, Üllatussümfoonia (1791) I Adagio cantabile. Vivace assai II Andante III Menuett & Trio IV Finale Muusikast

Muusikaajalugu
thumbnail
2
docx

Muusika retsensioon - \" Mozart Tallinnas \"

Mozart Tallinnas Käisin reedel, 30.septembril , Estonia kontserdisaalis vaatamas kontserdit ,,Mozart Tallinnas ´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 , teises pooles esitati üks teos ­sümfoonia nr 41 C-duur. Kontserdil oli palju rahva

Muusika
thumbnail
4
docx

Wolfgang Amadeus Mozarti ’’Kuldse klassika’’ sümfooniad

järgenvad kaks olidki Mozarti loomingud. Viimane ei sobinud sinna sekka kuidagi üldse. See tekitas täiesti testmoodi tunde ja oli liiga dramaatiline võrreldes eelneva pigem rõõmsameelsema teemaga. Kuid kui see viimane välja arvata, oli tegemist väga meeldiva kontserdikülastusega. Publikul oli ka väga rahulolev pilk ja laval olijad nautisid seda laval olemist ja said suurepäraselt hakkama oma tegevusega. Soovitan soojalt kõigile klassikalise muusika armastajatele. Kasutatud materjalid: Emic:http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=270&lang=est&action=view&method=biograafia Kontserdikava

Muusika
thumbnail
4
docx

Retsensioon TKO "Kuldse klassika Haydn, Mozart" kontsertist

Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45

Muusika
thumbnail
2
doc

Muusika retsensioon - Kontsert Saku mõisas

Kool pakkus meile välja hea võimaluse minna kontsertile ning selle tulemusena oli paljudel kindlasti hea võimalus teha ära muusika retsensioon. Mina haarasin sellest võimalusest kinni ja käisingi kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on

Muusika
thumbnail
25
docx

Motzarti fenomen

Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart

Muusika
thumbnail
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.

Muusikaajalugu
thumbnail
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun