· Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr Pärsia võimu all-Dareios saab · 334-326 eKr langesid Aleksander Suure (Makedoonia-Kreeka) ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahinguga tõrjuti pärslased ülemvõimu alla Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan. Uus ajajärk Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Hellenismiperiood. · Kreeka hiigelaeg 480-431 aastat eKr 2 võimsamat riiki: Sparta ja · Aleksandri suurriigi lagunemisel kujunesid sõltumatud (omavahel Ateena(demokraatlik) pinged. Ateenas poliitik Perikles edendas Ateena võimsust. vaenulikud) kuningriigid: Süüria-Mesopotaamia, Egiptus ja Ateenast kujunes tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, Ateena akropol. Makedoonia.
12. Kreeka loodus ja kronoloogia ( õp lk 85-89 ) Loodus : · Kreeka on mägine, palju saari ja poolsaari, vähe tasandikee, raskesti ligipääsetav · Peamine ühendustee on meri · Kreeka on tsivilisatsiooni lähtekoht E-s · Hellenid võtsid vastu mõjutusi Lähis-Ida kõrgkultuuridest · Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas läänepoolseid Vaehemere maid, suunas nii Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut · Pronks võeti kasutusele Kreekas ja Egeuse mere rannikul 2500 eKr., asulate teke · 2200-2000 eKr. tungisig Bakjani poolsaarele kreeklaste esivanemad, hõivamata jäi Kreeta Kreeka ajaloo perioodid : I. Kreeta-Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. · 2000 eKr. Kreeta saarel lossid ja nende ümber linnad
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm.
Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht
/// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja Keeka hiilgeaeg 480-431: Ateenas kujunes välja demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne Perikles. Siseoludes tugevdati lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404: Vastuolud Ateena ja Sparta vahel olid nii suured, et puhkes sõda. Hulk aega püsis jõude tasakaal: Ateena meres ning Sparta maal, kuid lõpuks Sparta võitis Sparta ülemvõim 404-371: Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. See tekitas vastuolu, kuni Ateena kogus jõude ja lõpuks purustasid 371a Sparta. Makedoonia tõus 359-338: Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas. Kuningas
▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid ▪ Härjakultus ▪ Trooja sõda- Homerose eepos „Ilias“ 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. ▪ u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised.
-allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber
eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid esialgu siiski ei toonud see kaasa ühiskonna arengu kiirenemist. Arhailine periood (800-500 a. eKr)
Kõik kommentaarid