Kuidas hoiab Päike Planeete paigal, Kuu mittekukkumine. (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

19

pptx

Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine.

8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, praeguse seisuga 5 kääbusplaneeti ning teadmata arv väiksemaid kehi. 2006. aastal Rahvusvahelise Astronoomiauniooni Peaassamblee poolt vastu võetud otsuse järgi loetakse

Astronoomia

13

doc

Ülevaade päikesesüsteemist

Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 1

Füüsika

87

pptx

Kosmoloogia

Pöörlemine. Selle ajaga, kui Maa teeb ühe pöörde (23t 56m), liigub ta orbiidil ühe kaarekraadi võrra. Et suund Päikesele taastuks, peab ta tegema veel 1/365 pööret. Selleks kulub 4 minutit. Maa liikumine Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga Aasta ­ ajavahemik, mille jooksul Päike teeb mööda ekliptikat liikudes täistiiru. Aasta pikkus on 365 ööpäeva 5 tundi 48 minutit 46 sekundit Juuliuse kalender(vana kalender) Koostas Sosigenes (Aleksandria astronoom), kehtestas Gaius Julius Caesar 46 a. e.m.a. Aastas on 365 päeva, igal neljandal aastal (liigaastal) on 366 päeva. Keskmine aasta on pikem tegelikust, iga aastaga jääb pisut maha(3 päeva 400 aastaga). Praegu 13 ööpäeva. Gregooriuse kalender Kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C

Astronoomia ja astroloogia

8

doc

Konspekt Päikesesüsteemist ja selle tekkimisest

Päikesesüsteemis on piisavalt märkimisväärseid korrapärasusi ja tingimusi, mis ei puutu otseselt elu eksistentsi, kuid on seotud süsteemi tekkimisega. Seda ja palju muudki on üritatud kirjeldada allajärgnevas referaadis. Allikatena on kasutatud kahte raamatut ja internetikeskkonda 2  Päikesesüsteem Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 * 1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330000 korda suurem Maa massist. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigus hoidja. Päike on tüüpiline täht (kõik öötaevas nähtavad tähekesed on kauged päikesed

Füüsika

112

docx

Megamaailma füüsika

saadetakse mööda nägemisnärvi ajju. Silma võrkkesta valgustundlikkuse alumine lävi on üpris individuaalne ning vastab kiirgusvoole (eredusele) ca 10–3 cd/m2, kuid seda vaid täielikult adapteerunud silmaga, mis on viibinud täielikus pimeduses vähemalt 30 minutit ning olukorras, kus vaadeldavat nõrka valgusallikat ei ole segamas teisi eredamaid allikaid. See ongi põhjus, mis vanemates mudelites on vaid Päike, Kuu ja 5 planeeti (kuni Saturnini) ning umbes paartuhat kinnistähte, mis kokku moodustasid 88 tähtkuju. 10 3.2. TELESKOOBID 3.2.1 Teleskoop Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab valgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja tänu sellele suureneb objektide näiv heledus. Teleskoobis peab kindlasti olema valgust koondav element – objektiiv. Objektiivi

Füüsika

23

doc

Maailmaruum

punktist. Selle ringi sisse jäävad tähed ei looju kunagi. Mis aga sellest väljapoole jäävad need on loojuvad tähed ja neid ei ole võimalik alati vaadelda. Veerand tähetaevast (lõuna taevas) ei ole võimalik Eestist vaadelda.  6 Mis on maailmaruum? Meie maakera on väga suur. Taevas on aga maakerast veelgi suurem, sest sinna mahuvad nii maakerast suurem Päike kui ka maakerast suuremad tähed, taevasse mahub isegi meie Galaktika, millesse mahuvad maakera, Päike ja veel tohutu hulk tähti, et neid ei jaksa keegi terve elu jooksul kokku lugeda. Taevas meie kohal on tohutult suur. Kuid kaugeltki mitte kõige suurem. Kõige suurem on meie maailmaruum, sest sellesse mahuvad ära nii taevas kui ka kõik galaktikad, üldse kõik, mis on olemas. Meie maailmaruum koosnebki kõigest, mis on olemas.

Loodusõpetus

14

docx

Taevakehad

Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal  Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja

Füüsika

9

doc

Linnutee

Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010  Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2  Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika

Astronoomia

Meedia

Kommentaarid (0)