Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Rooma mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

  • 12 tahvli seadused – 450 eKr avaldati plebeidide nõudmisel 12 tahvli seadused. Nüüdsest alates olid plebeidid ja patriitsid seaduste ees võrdsed.
  • 395 – Theodosius Suure surm, peale mida jagunes impeerium Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks.
  • 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuse.
  • Akvedukt
  • Antonius - Caesari pooldaja , läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse . Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu ).
  • Asehaldurvalitses provintsi, kelleks oli endine magistraat
  • Augustus – Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS „auväärne“.
    Valitses 30 eKr – 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne. Hoidis häid suhteid lihtrahvaga ja nobliteetidega. Oli senati liige, võttis endale aunimetuse princeps.
  • Caesarhävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal.
  • Colosseum - Rooma suurim amfiteater
  • Constantinus Suur – jätkas Diovletianuse ümberkorraldusi. Valitses aastatel 306-337. Kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas kristluse legaliseerimist .
  • Diktaator(vabariigi ajal) valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks
  • Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser , suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. ( hiline keisririik )
  • Etruskid – asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks
  • Foorumorus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats.
  • Gaius Gracchusvend Tiberius Gracchus. Eesmärk oli kehtestada maavaldusete suuruse ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele .
  • Gladiaatoridmõõgavõitlejad, traditsioon võeti üle etruskitelt. Surma peale võitlemine. Võitlused leidsid aset amfiteatrites. Nad võitlesid loomadega kui ka omavahel. Gladiaatorid olid enamasti orjad . Mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus.
  • imperaator – Augustus kandis Provintside asevalitseja ja väepealikuna tiitlit imperaator.
  • Itaalikud – II aastatuhande eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud (roomlaste esivanemad)
  • Kapitooliumkünkast sai kindluse asupaik
  • Keiser - Caesari nimest. Ladina keeles oli hääldus „kaesar“. Ainuvalitseja tiitel .
  • KleopatraAntonius toetas hellenistliku Egiptuse valitsejannat. 31 eKr sai Antoniuse laevastik lüüa ning ta põgenes Egiptusesse, kus ta tappis ennast koos Kleopatraga.
  • Klientvaene kodanik andis ennast kliendina rikka kaaskodaniku kaitse alla
  • Konsulsenatis sest valiti kaks ametnikku, kes olid konsulid (kõige kõrgemad)
  • Latifundiumid - orjatööl põhinevad suurmaavaldused - olid lääneprovintsides.
  • latiinid – itaalikute haru, elasid Latiumi maakonnas
  • liitlane - munitsiipiumid olid kohe ka liitlased. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid.
  • magistraat – (vabariik) valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed.
  • Mariusväepealik → sõjareform, sõjavägi muutus palgaliseks, värbati proletaare
  • Milano edikt – legaliseeriti ristiusk
  • Munitsiipium – linnad, mis liideti Rooma riigiga (säilis omavalitsus , Rooma kodaniku õigused)
  • nobiliteet kitsas ring patriitside ja plebeidide perekonde. Osalesid riigi valitsemises
  • Octavianus - Augustus (aunimi)
  • Patroonrikas ja mõjukas kodanik, kelle kaitse alla hakkas klient
  • Pompeius – oli kuulus vallutustega Väike-Aasias ja Süürias. Pompeiuse ja Caesari vahel tekkis kodusõda, kus Kreekas toimunud lahingus purustati Pompeiuse väed. Tema senised toetajad tapsid ta.
  • populus Romanus
  • preetor – tegelesid õigusemõistmisega
  • princeps – „esimene“ Octavianus võttis endale aunimetuse, olles Senati liige
  • provintsalad väljaspool Itaaliat, kus valitses asehaldur.
  • Puunia sõjad – sõjad Põhja-Aafrikas asuva Kartaago vahel
  • Rahvakoosolek – vabariigi ajal (hääletati Senati esitatud ettepanekute üle)
  • Rahvatribuun – plebeidid, kel oli õigus panna VETOsi otsustele, mis kahjustasid lihtrahva huve
  • Romulus – Pärimuse järgi Rooma linna rajaja (sõjajumala Marsi poeg)
  • Rooma rahu – tohutul maa-alal kehtis. Oli tagatud Rooma riigi julgeolek ja rahu.
  • Seisused –
  • senatRooma varane ühiskond. Kuningas valitses koos nõukoguga (senatiga). Sinna kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad.
  • Sulla82 eKr kehtestas ta esimese Rooma riigimehena vägivaldselt mõneks aastaks oma ainuvõimu
  • Termidavalikud saunad . Olid avatud ka vaestele roomlastele. Pakuti ka massaaži ja erootilisi teenuseid. Neis leidus isegi raamatukogusid.
  • Theodosius Suur - toimus ida – ja lääneosade eraldumine, kuid ühendas mõlemad pooled lühikeseks ajals. Pärast surma jagunes impeerium lõplikult kaheks osaks.
  • Tiberius Gracchus- nobiliteetide hulka kuuluv riigimees . Koos oma vennaga üritas läbi viia mitmeid reforme.
  • Tooga – pidulik pealisrõivas rooma meestel.
  • Traianus - Rooma jõudis oma välise võimsuse tipule Trianuse valitsus ajal 98-117 pKr, mil vallutati Daakia ( Rumeenia ) ja Mesopotaamia .
  • Tsensor - korraldasid loendust, nende järelevalve all olid elukombed (valiti konsulite hulgast)
  • Tuunika - Roomlaste igapäevane alusrõivas – kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuv riidetükk.
  • Vana-Rooma mõisted #1 Vana-Rooma mõisted #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anni . Õppematerjali autor
    Sisaldab 53. mõistet mis on Vana-Roomaga seotud. Osad mõisted on ka isikud.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus

    Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid Itaalias aga kolonistid, kes tõid Apenniini poolsaarele oma kultuuri. Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates. Tegelikult puudub sellel daatumil igasugune usaldusväärne põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    odt

    Rooma

    Küsimused Rooma kohta Iseloomusta Rooma geograafilisi tingimusi, võrdle Kreekaga . Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidus seal rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem, kui kreeklased. Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad?

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    docx

    Rooma

    Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    rtf

    Vana-Rooma riigi konspekt

    Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Rooma põhiperioodid

    ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    docx

    Kokkuvõte Vana-Roomast

    Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas ­ I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik ­ V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda ­ Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Rooma vabariik

    Rooma vabariik(510 ­ 30 aastat eKr) Vabariigi algus(510. aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Kordamisküsimused Roomast

    Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik ­kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr ­ 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber ­ kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias)

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun