10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
informaator
Õppematerjali autor
Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. II Tsivilisatsiooni tekkimine Varased tsivilisatsioonid:Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi,
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil.
Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr. 2 Keskmine-riik mis eksisteeris aastatel 1950-1650 e.Kr 3 Uus-riik mis eksisteeris aastatel 1550-1075 e.Kr. Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana-riigi perioodil.
mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Maailma muudes piirkondades tehti tehti põlluharimisega järkjärgult algust hiljem. Põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku põhjuseid võime me üksnes oletada. Tegemist pidi olema järkjärgulise protsessiga. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud erinevaid toiduhankimise viise. Söödavate taimeviljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatisallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud
neil oli ühiskonas vähene tähtsus. EGIPTUSE JUMALAD. väga palju jumalaid. osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid või mõne pühaks peetud looma või lindu keda siis jumalikustati. mõni oli vähetähtis, teist austasid aga enamik inimesi või isegi kõik. mitmete jumalate tunnused kattusid. tavaline oli ka jumalate sarnastamine. jumalaid kardeti ja austati. tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda kujutati vanamehena. ta oli maailma looja ja selle esmane valitseja, kes iga päev sõitis oma laevaga üle taevakaare. iga öö pidi ta läbima allmaailma ünged valdused, et hommikul taas tõusta võidukalt kõrgustesse. teda hakati samastama jumala Amoniga. Amonit kujutati enamasti inimesena, mõnikord jäära peaga. uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks, kelle tähtsaim tempel oli karnaki tempel. Vaarao oli Ra poeg inimeste meelest. kui ra enam maal valitseda ei tahtnud (suri), siis sai valitsema tema järeltulija
Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa olid preestrid. Nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased austasid väga palju jumalaid, egiptuses oli polüteism. Osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid. Mitme jumala tunnused kattusid suurel määral, ühte ja samat jumalast võidi pidada eri vanemate lapseks jne. Kogu see värk oli jube segane tegelikult, peaasi oli jumalad karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal Ra, oli maailma looja ja esmane valitseja, tema suust sündisid jumalad ja pisaratsest inimesed. Teda samastati teeba jumala Amoniga, algselt ei peetud Amonit tähtsaks, kuid hiljem ta tähtsus tõusis, kui hakati teda ehk Amon-Ra´d tõeliseks peajumalaks pidama. Tähtsuselt teine jumal oli Osiris, taimkatte ja vee jumal, kes oli väga helde ja aitas inimesi palju. Tema vastu võitles tema vend Seth, kes oli kõrbete jumal.
joogiks odrast ja leivast pruulitud õlu. Söödi tatleid ja viigimarju ning püüti kala ja joodi mõdu. Religioon Harituimad olid preestrid. Oli oma olemuselt paganausk ehk polüteism. Egiptlased austasid paljusid jumalaid mitme jumala kultus. Jumalaid ligi 1000. Osad kehastasid loodusnähtusi, tihti ka mõni mõnda püha looma või lindu.peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Tähtsaim oli päikesejumal Ra keda kujutati eaka mehena. Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue- Riigi ajal sai Amon-Rast peajumal. Osiris oli tema pojapoeg. Ta oli viljakusejumal ja inimkonna suur heategija. Õpetas rahvale põlluharimist jne. Teda aitas tema õde Isis kes oli noor naine peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende vend Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul ründas osirist tappis ta ja saatis niilusega allavett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid