Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valitsus ja Rigieelarve (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

VALITSUS JA RIIGIEELARVE


Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim.
Turu puudulikkused :
  • mittetäielik konkurents ; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine
  • sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus
  • ebaõiglane tulude jaotus

Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor – keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted.
Valitsuse
Valitsus ja Rigieelarve #1 Valitsus ja Rigieelarve #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m2sssu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Valitsus ja riigieelarve

ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve ­ plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje;

Majandus
thumbnail
26
ppt

Maksud

· Maamaks on 0,5­2,0 % maa maksustamishinnast aastas. · Maamaks laekub KOVle. RIIGILÕIV Riigilõiv on kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest (näit. kohtuasjade, autoregistri, perekonnaseisuasutuse, kodaniku passi väljastamise ja kodakondsusasjade, elamis- ja tööloa, välismaalase passi jm toimingud). Riigieelarve · ... on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha ja on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. · Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus ­ kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib- see on eelarvepuudujääk ehk -defitsiit. · Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. · 2007.a. tulude maht oli 75,91 miljardit krooni ja kulude maht 74,78 miljardit krooni. · 2008.a. vt www

Majandus
thumbnail
5
doc

Maksundus

1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läh

Majandus
thumbnail
3
docx

Kordamine kt-ks (ühiskond)

Ühishüvis: Kuidas tarbitakse ­ tasuta Mis on ­ kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid Miks pakutakse ­ tasakaalustada ühiskonna kihte Eelarve Riigieelarve on rahaline plaan laekuvate tulude ja kulude kohta. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majanduse arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu. 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist riigikogus. 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
11
pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama küsimusele, et kas tulemus milleni jõuab turg on ka ühiskonnale soovitav? Kas ühiskonna seisukohast on soovitav liigne sokolaadi ja liiga vähene piimatoodete tarbimine? Kui turg tagab kõikide kaupade ja teenuste soovitava pakkumise ühiskonna seisukohalt, ei ole valitsusepoolne sekkumine vajalik. Kui turg ei jõua ühiskonna silmis soovitud tulemusteni, peab valitsus sekkuma ja juhtima turu toimimist soovitud suunas. Turustruktuure uurides (vt 8. peatükk) jõudsime järelduseni, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Vastamata jäi aga küsimus, et kuidas konkurentsiturud majandusliku efektiivsuse tekitavad. Konkurentsiturgudel jõutakse sellise ressursside jaotuseni, kus ressursside edasise ümberjaotamisega ei ole võimalik parandada kellegi olukorda ilma, et kellegi teise olukord halveneks. Sellist

Majanduse alused
thumbnail
5
doc

Valitsus ja riigieelarve.

Nii eelarve kui raamatupidamise seisukohalt võib fiskaalaasta erineda kalendriaastast. Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta ­ tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks ­ tubaka- ja alkoholiaktsiis - et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid - proportsionaalne - progressiivne - regressiivne Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks

Majandus
thumbnail
2
docx

Riigi sekkumine majandusse, riigieelarve

tulud on tasakaalus, on eelarve tasakaalus. Tasakaal on tähtis, sest muidu tekib eelarve puudujääk ja/või võlad. Kui kulud ületavad tulusid, on tegemist eelarvedefitsiidiga. Kui tulud ületavad kulusid, on tegemist eelarve ülejäägiga. Niisuguses olukorras koostatakse lisaeelarve. 2.3 (ma ei ole kindel kas on selline järjestus, aga see tundub lihtsalt loogiline) 1) ministeeriumid esitavad oma rahasoovid valitsusele 2) eelarveprojekt saadetakse Riigikogusse 3) eelarve lugemine 4) valitsus teeb kärpeid, et eelarve oleks võimalikult tasakaalus 5) eelarveprojekti lugemine 6) riigieelarve hääletamine 7) eelarveprojekti lugemine 8) president kuulutab eelarve seadusena välja 2.4 Riigi maksupoliitika: a) majanduslik aspekt - kui on rohkem maksutulu, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse (ühishüvede pakkumine, toetused abivajajatele) b) sotsiaalne aspekt - maksudega saab inimeste tuluerisusi vähendada või suurendada. Riik jagab maksude kaudu tulu ringi.

Ühiskond
thumbnail
26
doc

Maksunduse valdkonna mõisted

MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine ­ maksude kehtestamine või määramine - Makse ­ kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon ­ tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur ­ täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliamet

Maksud




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun