Meedia mõju käitumisele ja isiksusele (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

21

doc

Internet täna maailmas

Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma ,,krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: ,,Sa oled arvutis minust targem". Nii tekibki noortel arusaam, et internet on teismeliste mängumaa. Kui aga tekivad mured, ei tulda ema ega õpetaja käest küsima, sest lapsed on ju internetikasutuses targemad!" 1.2. Ohud Üha enam on juttu erinevatest mobiil- ja küberkiusamise vormidest, digitaalse meedia kasutamisest laimamiseks ning alandamiseks. Need on vaid mõned neist ohtudest, millega lapsed võivad internetis kokku puutuda. Arvutile Inimesele ­ lapsele Informatsioonile Viirus Ahistaja/väärkohtleja Nuhkvara Uss Kiusaja Phishing 5

Ainetöö

8

doc

Suhtlusportaalid

päev erineb olulisel määral tänasest. Rääkimata sellest, kui palju erineb ta meie vanaisade ja vanaemade homsest. Esimesed suhtlusportaalid tekkisid pea kümne ja enamgi aasta eest vabale maale. Nüüdseks on neid piiramas mitmed regulatsioonid ning taoliste saitide tegijadki on targemad. Siis katsetati, kuid nüüd oleme saabumas aeg, mil oleme saanud piisavalt eksperimenteerida ning on aeg liikuda edasi nii turvalisuse kui muudes küsimustes, mis hetkel nii kõvasti põletavad. Kas uue meedia areng kunagi ka peatuma jääb ja tekib midagi muud ­ ,,eriti uus meedia" - näiteks? Sellele on praegu raske vastata, ent selge on see, et praegu on arenemisvõimalusi rohkem kui küll ning kasutajad ehk suhtlusportaalide süda, pole huvi raugemist veel välja näidanud. Pigem otsitakse aina uuemaid ja kaasaegsemaid lahendusi. 7 Kasutatud kirjandus, viited [1]Livingstone, S., Haddon, L

Informaatika

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

........... 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2.1 Majanduslik keskkond kui kriminaalse käitumise eeskuju ..................................... 32 3.2.2 Inimsuhete mõju kriminaalse käitumise .................................................................. 33 3.2.3 Erinevad kommunikatsioonivahendid kui kriminaalse käitumise mõjutajad .......... 36 3.2.4 Erinevate joovet tekitavate keemiliste ainete mõju kriminaalsele käitumisele ....... 44 3.2.5 Isiku individuaalsed tegurid ning kogemused kui kriminaalse käitumise põhjustajad ............................................................................................................

Käitumine ja etikett

168

pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2

Turundus

24

doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata

Pedagoogika

43

doc

Foobiad uurimistöö

Mittepsühholoogidele võib harjutamise ja kustutamise erinevus, tunduda väga väiksena. (Haiguslikud... 2002: 203-204) Hirmusimulaatoriga harjutamisel on erinevaid vorme. Esiteks kujutuslik harjutamine, see on ebareaalne harjutamine, kus patsiendil palutakse oma foobiaga kokkupuudet ette kujutada. Seda juhib arst, kes aitab hirmu vähendada. Teiseks virtuaalne harjutamine, see on harjutamine fotode, video või arvutigraafika abil. See on ebareaalne harjutamine kaasaegse meedia abil. Kolmandaks harjutamine in vivo, see tähendab tegelikku reaalelus harjutamist foobiastimulaatoriga ning seda testitakse mitmel viisil: 1. Katkematu ehk intensiivne harjutamine - äkiline, pikaajaline ja intensiivne kokkuviimine hirmustimulaatoriga. See võib olla edukas, aga seda ravitüüpi kardetakse kõige rohkem. 2. Järkjärguline harjutamine - patsienti harjutatakse järkjärguliselt, intensiivsus suureneb iga ravikuuri vältel. 3

Psühholoogia

74

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

.................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .............................................................................. 11 1.6. Illustratsioon lasteraamatus......................................................................... 12 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses.................................................................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA..............................................

Kirjandus

60

docx

Probleemi (juhtumi) analüüs

ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid Computing 2) SAS In-D

Infosüsteemid ja nende sotsiaalsed ning...

Kommentaarid (0)