50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
105 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaiisa
Õppematerjali autor
3 elementi Kreeka kultuurist meie kultuuris: 1. Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all. Esalgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog, hiljem lisandus näitlejaid, kuid koorjäi mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid tragöödia ja komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtiva
Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Silver Allemann Antiikaeg Antiikajaks loetakse Kreeka ja Rooma vanaaega, I aasta tuhat eKr - 5saj. pKr. Vana-Kreeka Arhailine Kirjanduseelne periood hõlmab kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani Erilise õitsen
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmise
· Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste
· Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste
Kokkuvõte 14. Kasutatud materjalid 15. Lisad 16. 17. 18. 2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt
spordiala.Suveolümpiamängud on kergejõustik,ujumine,vehklemine ja iluvõimlemine. Taliolümpiamängud on murdmaasuusatamine,iluuisutamine,jäähoki,kahevõistlus,suusahüpped ja kiiruisutamine. Sulgpall,korvpall ja võrkpall pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena,hiljem said olümpiaspordiala staatuse. Olümpialinnale antakse olümpiamängude korraldus 7-8 aastat enne mängude toimumist.Linn valitakse kahes etapis ja valikprotsess kestab kaks aastat. Kui võtta võrdlusesse Kreeka ja tänapäeva olümpiamängud,siis tänu aja edasi arenemisele on muutunud paljud asjad või on midagi juurde tulnud. Samaks on jäänud näiteks see,et olümpiamänge peetakse iga 4 aasta tagant. Kuid kui Kreekas olid lubatud võistlema mehed ja poisid,siis tänapäeval see nii ei ole. Võistelda ja pealtvaatajatena võivad olla peale meeste ja poiste ka naised ja tüdrukud. Tänapäeval on lisandunud ka palju spordialasid,kui vanasti Kreekas. Paljud
esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad. ▪ Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. ▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid ▪ Härjakultus ▪ Trooja sõda- Homerose eepos „Ilias“ 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid