Sõltuvusprobleemid (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Meditsiin - Rahvatervis

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milleks loobuda ja kuidas?
Mis on alkoholisõltuvus?
Mis juhtub alkoholismi ehk alkoholisõltuvuse tagajärjel?

Lõik failist

SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1.SÕLTUVUS 3
1.2 Ennetamine 4
2 TUBAKASÕLTUVUS 5
2.1 Kuidas hoiduda alustamisest 5
2.2 Milleks loobuda ja kuidas? 6
3 ALKOHOLISÕLTUVUS 8
3.1 Mis on alkoholisõltuvus? 8
3.2 Võõrutusnähud e pohmelus 9
3.3 Mis juhtub alkoholismi ehk alkoholisõltuvuse tagajärjel? 10
3.3.1 Seedetrakt 10
3.3.2 Maks 10
3.3.3 Süda ja vereringe 11
3.3.4 Aju 11
3.3.5 Hormonaalne regulatsioon 12
3.4 Alkohol arvudes 13
3.5 Alkoholsõltuvuse ravi 13
4 NARKOMAANIA 14
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 18
KASUTATUD KIRJANDUS Error: Reference source not found

SISSEJUHATUS

SISSEJUHATUS 2
1.SÕLTUVUS 3
1.2 Ennetamine 4
2 TUBAKASÕLTUVUS 5
2.1 Kuidas hoiduda alustamisest 5
2.2 Milleks loobuda ja kuidas? 6
3 ALKOHOLISÕLTUVUS 8
3.1 Mis on alkoholisõltuvus? 8
3.2 Võõrutusnähud e pohmelus 9
3.3 Mis juhtub alkoholismi ehk alkoholisõltuvuse tagajärjel? 10
3.3.1 Seedetrakt 10
3.3.2 Maks 10
3.3.3 Süda ja vereringe 11
3.3.4 Aju 11
3.3.5 Hormonaalne regulatsioon 12
3.4 Alkohol arvudes 13
3.5 Alkoholsõltuvuse ravi 13
4 NARKOMAANIA 14
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 18

1.SÕLTUVUS

Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse.
Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused:

Tugev tung tarvitada ainet.
Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust.
Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes.
Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes.
Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele.

Eristatakse:

Psüühiline sõltuvus - tugev soov sõltuvusainet tarvitada.
Füüsiline sõltuvus - sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud.

Sõltuvus ei teki üle öö, tekib etapiviisiliselt:
proovimine
tarvitamine
liigtarvitamine
sõltuvus
(Sõltuvus (narkoloogia), 22.12.2010)

Tagajärjed
Süstimine: tekivad armid , veenipõletikud, mustad süstlad levitavad mitmesuguseid haiguseid nt. AIDS.
Nuusutamine: nina limaskestade kahjustused, tekivad verejooksud
Suitsetamine : temperatuur kõrvetab hingamisteede limaskestad ja sealolevad karvad ära, võivad tekkida bronhiit ja kopsupõletik
Imemine: suulimaskestad kahjustuvad(keelevähk, huulevähk jne)
Söömine: kahjustub kogu seedeelundkond(maks, peensool jne.)
Vingugaasi toime - inimese veres on punalibled , mis transpordivad hapnikku. Kui õhus on palju vingugaasi siis hakkavad punalibled transportima seda ja tekib hapnikupuudus . Vingugaas ühineb 200 korda kiiremini punavereliblega kui hapnik.
Tõrva toime - tõrv jääb hingamisteede karvade külge kinni ja ei saa enam liikuda . Kopsude seinad kattuvad tõrvaga ja hapnik ei saa seda läbida. Tekib hapnikupuudus. On umbes 20 vähkitekitavat ainet. Vähk on rakkude ebanormaalne paljunemine.
Healoomuline - see kasvaja kasvab ainult seal, kus tekkis
Pahaloomuline - annab siirdeid edasi ka teistesse piirkondadesse.
(Sõltuvus, 22.12.2010)

1.2 Ennetamine

Uimastite tarvitamise ennetamine haarab endasse kolm olulist teemat – nõudlus
uimastite järele, uimastite pakkumine ja uimastite tarvitamisest või müügiga tegelemisest tulenev kahju. Ennetustöö kõige otsesemas tähenduses tegeleb uimastite nõudluse vähendamisega. Seega on eesmärgiks saavutada olukord, kus inimestel puuduks vajadus uimasteid kasutada, et uimastite tarvitajaid peale ei kasvaks ning et
laste ja noorukite esmane kokkupuude uimastitega lükkuks võimalikult hilisemale ajale.
(Laste ja noorukite sõltuvusprobleemid, 22.12.2010)

2 TUBAKASÕLTUVUS

Tubakasõltuvus on mürgituse vorm, tubaka kuritarvitamisest tulenev narkomaania. Tubakasõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest see tekitab passiivse tubakasõltuvuse, mis seisneb mittesuitsetaja puhul kellegi teise tubakasuitsu tahtmatus sissehingamises. Tubakasõltuvus tähendab ülemäärast tubakatarbimist sigarettide, sigarite või piibutubaka vormis. Tubakasõltuvus puudutab rohkem kui 1,1 miljardit inimest üle kogu maailma ja põhjustab arvukaid surmaga lõppevaid haigusi (vähk, südame- veresoonkonna häired, hingamisprobleemid jms).
(Ma ei soovi alustada 22.12.2010)

2.1 Kuidas hoiduda alustamisest

Tubakas tapab! Tubakas on igal aastal tuhandete inimeste surma põhjus. Iga kümnenda suitsetaja elu lüheneb 20 aasta võrra. Peale teatavate vähivormide võib tubakas põhjustada erinevaid patoloogiaid.
Tubakas on kulukas ! Nii tavalised kui ka rullitavad sigaretid on väga kallid ning võitavad suure osa sinu sissetulekust enda alla. Tubaka poolt põhjustatud patoloogiad tekitavad tohutu suuri tervishoiukulutusi nii maksumaksjatele kui ka riigi tervishoiusüsteemile.
Tubakas moonutab! See vähendab maitse- ja lõhnatunnet.
Tubakas kahjustab keha nii seest- kui ka väljastpoolt! Tubakas põhjustab hingamispuudulikkust ja halvendab suutlikkust nii spordis kui ka suguelus, põhjustades meestel impotentsust ja naistel emakavälist rasedust ja iseeneslikke aborte, ning pärsib imikute kasvu. Peale selle muudab tubakas juuksed tuhmiks ja nahk närtsib ja muutub halliks.
Tubakas on uimasti! Tubakast võib kiiresti sõltuvusse sattuda ning sellest on väga raske vabaneda . Juba esimene sigaret , mis sageli süüdatakse teatavasse gruppi kuulumiseks, on ohtlik.
Tubakas avab ukse muudele sõltuvustele! Alkoholist või muudest, kergetest (hašiš, kanep) või kangetest uimastitest sõltuvusse sattunud on enamasti sattunud kõigepealt sõltuvusse tubakast.
Tubakas on kahjulik suitsetaja lähedastele! Lisaks meelehärmile põhjustab suits suitsetaja lähedastele ebamugavust ja on kohe või pikema aja jooksul ilmnevate haiguste põhjuseks. Teiste suitsetamise suhtes on eriti tundlikud lapsed.
Tubakas ei ole enam moes! Noortel seostub tubakas sageli rahutuse või mässuga võimu ja üldiselt ühiskonna vastu. Paljudes kohtades, näiteks ühistranspordis ja avalikes kohtades, on suitsetamine reeglina keelatud. Suitsetamine on üha enam võimalik vaid eraldatud kohtades, kus suitsetaja võib jätta vastutustundetu egoisti mulje, kuna tema tegevus on kahjulik teistele inimestele.
(Ma ei soovi alustada, 22.12.2010)

2.2 Milleks loobuda ja kuidas?

Pärast suitsetamisest loobumist taastuvad teie maitse- ja lõhnatunne mõne päevaga. Pärast suitsetamisest loobumist hakkate taas regulaarsemalt ja loomulikumalt hingama. Pärast suitsetamisest loobumist muutub teie elurütm stabiilsemaks, uni tõeliselt värskendavaks. Pärast suitsetamisest loobumist taastub teie meelerahu ja juba unustatud elutunnetus: hajuvad kiiresti võõrutusega esile kutsutud stress , ärevustunne ja ärrituvus (selles suhtes võib abi olla mitmetest ravimeetoditest) ning sellest tulenevad eelised saavutavad kiiresti ebameeldivuste suhtes ülekaalu.
Suitsetamisest loobumisega kulutate vähem raha ja isegi säästate veidi. Hästi motiveerib võimalus “panna kõrvale” südamelähedase projekti huvides raha, mille varem tubakale kulutasite. Võõrutuse ajal täheldatud kaalutõus stabiliseerub keskmiselt kolme kuu jooksul.Pärast suitsetamisest loobumist näivad teie nahk ja juuksed jälle tervemad, samuti sõrmed, hambad ja hingeõhk, mis enam teie harjumusi ei reeda. Pärast suitsetamisest loobumist leiate taas oma koha ühiskonnas; arvukad kohad, kus suitsetamine on keelatud, võimaldavad teil elada tervislikult ja normaalselt, vältides pidevalt tubaka tõttu kiusatusse sattumist.
Ükskõik, kas olete regulaarne või harv, noorem või vanem suitsetaja, on alati õige aeg suitsetamisest loobuda, isegi kui peate püüdma teha seda korduvalt.
(Tahan loobuda, 22.12.2010)
Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Enamikul juhtudel ei piisa ühest katsest. Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on oluline teada, mis sunnib inimest suitsetama. Nn. tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest.
Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus , tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine.
Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korra. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oluline on pöörata tähelepanu tubakasõltuvuse mõlemale komponendile. Valmistudes suitsetamisest loobumiseks koostage endale kindel plaan ja valige endale sobivad meetodid, soovi korral pöörduge arstist nõustaja poole.
(Loobu suitsetamisest, 22.12.2010)

3 ALKOHOLISÕLTUVUS

Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkohol on kaloririkas jook – 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kalo reid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma:

kanged alkohoolsed joogid – alkoholi sisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid)
lahjad alkohoolsed joogid – alkoholi sisaldus 6–22 mahuprotsenti ( veinid , vermutid)
vähese alkoholisisaldusega joogid – alkoholisisaldus 0,5–6 mahuprotsenti (õlled, siidrid)

1 drink on pool viinapitsi (20–25 ml) pool kannu õlut (280 ml) 1 kl veini (120 ml) Kuidas mõõdetakse joomisel alkoholi hulka? Rahvusvaheliselt kasutatakse mõistet drink e alkoholi ühik. Üheks dringiks loetakse Eestis 10 g absoluutpii ritust, mis tähendab keskmiselt 20–25 ml viina, 280 ml õlut või 120 ml veini olenevalt joogi alkoholisisaldusest. Dringi suurus oleneb alkoholi kangusest: mida kangem on alkohol, seda väiksem kogus moodustab ühe dringi. Joodud drinkide arvu saad teada, kui korrutad joogi alkoholisisalduse mahuprotsendi joodud alkoholihul gaga ja jagad selle 1000-ga.
(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.1 Mis on alkoholisõltuvus?

Alkoholisõltuvus on haigus, mis diagnoositakse juhul, kui viimase 12 kuu jooksul on
esinenud 3 või rohkem järgmistest tunnustest:
1. tolerantsuse e alkoholitaluvuse (rahvasuus ka kandmise) suurenemine
a) soovitud toime saavutamiseks tuleb tarvitada suuremat alkoholikogust kui varem
b) varasem kogus avaldab tunduvalt nõrgemat toimet
2. võõrutusnähud
a) esineb tüüpiline alkoholi võõrutussündroom
b) võõrutusnähtude leevendamiseks kasutatakse uut kogust alkoholi
3. alkoholi tarvitamine planeeritust suuremal hulgal või pikemat aega
4. alkoholi tarvitamise lõpetamise või vähendami-se ebaõnnestumine tahtejõu vähenemise tõttu, vaatamata soovile
5. suure osa aja kulumine alkoholi hankimisele, joomisele ja selle mõjust toibumisele
6. töö, vaba aja ja enese vormis hoidmisega seotud oluliste toimingute osaline või täielik unarusse jätmine alkoholi tarvitamise tõttu
7. alkoholi tarvitamise jätkumine vaatamata selle tarvitamisest põhjus tatud püsivatele või korduvatele füüsi listele ja psüühilistele probleemidele.
Kui inimesed räägivad omavahel kellestki kui alkohoolikust, alkoholisõltlasest või liigtarvitajast, kasutab igaüks määratlemiseks oma kriteeriume. Siiski ei saa alkoholisõltuvuse või kuritarvitamise hindamisel lähtuda joodava alkoholi kogusest või joomise sagedusest, sest inimestel ei teki alkoholi-sõltuvus ühtemoodi. Igapäevase määratlemise lihtsustamiseks on kasutusel alkoholi liigtarvitaja mõiste.
Alkoholi liigtarvitaja on:
tööealine mees, kes joob

nädalas üle 24 dringi (625 g viina, 6,7 l õlut või 2,9 l veini)
korraga üle 7 dringi (1,9 l õlut, 140 ml viina, 840 ml veini)

tööealine naine, kes joob

nädalas üle 16 dringi (475 g viina, 4,5 l õlut, 1,9 l veini)
korraga üle 5 dringi (1,4 l õlut, 100 ml viina või 600 ml veini)

(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.2 Võõrutusnähud e pohmelus

Alkoholi võõrutusnähud, rahvapäraselt “pohmelus” või “kassiahastus” on pärast joomist ilmnevad halb enesetunne, nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus , higistamine, oksendamine , südamekloppimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine. Kehaliste sümptomite kõrval esinevad ka psüühilised nähud: süü, häbi, alaväärsustunne ja masendus . Nimetatud sümptomid esinevad ka mittesõltlasel mürgistusnähtudena suure hulga alkoholi tarvitamisel. Elu esimesed alkoholipruu-kimised kutsuvad üldjuhul juba varsti pärast joomist esile iivelduse ja oksendamise, mis kaitse-mehhanismina evakueerivad mao sisu koos seal veel leiduva alkoholiga . Alkohooliku oksendamine jääb järgmisse hommikusse ja on erilise iivelduseta, vähese limase eritusega maokramp. Oluline on asjaolu, et mittesõltlane ei talu võõrutussümptomite ilmnemisel alkoholi lõhnagi, alkohoolik aga ei saa “tervist korda” enne, kui ta on “peaparanduse”, st teatud annuse alkoholi saanud.
(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.3 Mis juhtub alkoholismi ehk alkoholisõltuvuse tagajärjel?

Alkoholisõltuvuse korral muutub joomine sagedaseks ega allu kontrollile . Vajadus alkoholi järele muutub elu peamiseks juhtmõtteks.
Alkoholism on ravitav, kui kahjustused pole üle- tanud kriitilist piiri, haige teadvustab oma probleemi, tal jätkub tahet alluda ravile ja hoiduda alkoholist täielikult ilma igasuguste mööndusteta.
(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.3.1 Seedetrakt

Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga-nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik.
(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.3.2 Maks

Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos . Tsirroosi korral on maksarakud asendu -nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa-vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannu-sed tekitavad mürgitusseisundi.
(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.3.3 Süda ja vereringe

Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on

südamelihase kahjustus – süda laieneb , sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib;
südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu;
kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju- insult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena

(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.3.4 Aju

Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused:

halveneb mälu,
väheneb õppimisvõime,
tekivad tasakaaluhäired.

Psüühilise pinge leevendamine ja lõõgastuse saavutamine alkoholi abil on vaid ajutine. Pinge jääb organismi alles ja süveneb, kuna alkohol nõrges-tab organismi üldiselt. Alkoholisõltlaste hulgas leviv depressioon viib sageli enesetappudeni.
(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.3.5 Hormonaalne regulatsioon

Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu: kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad;
meesuguhormoonide hulk ja sperma tootmine väheneb, ilmneb munandite kõhetumine, kujuneb impotentsus; naistel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired, suu-reneb nurisünnituste oht; meestel suureneb naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise, naistel suureneb meessuguhormoonide osakaal, mis tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.
(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)
3.3.6 Rasedus , imetamine ja alkohol
Naisele on sündides munarakud kaasa antud, elu jooksul neid juurde ei teki. Alkoholist kahjustada saanud munarakud võivad viljastuda samamoodi nagu terved munarakud. Viljastumise hetkel ei tea keegi, kas viljastus kahjustunud või terve muna- rakk .
Kui naine ei loobu raseduse ja imetamise ajal alkoholist, kahjustab ta veel sündimata last või äsja sündinud imikut. Esimesel juhul jõuab alkohol ema verega otse lootesse ning lootel tekivad tüüpilised alkoholist tingitud väärarengud ja vaimsed häired. Teisel juhul jõuab alkohol lapseni emapiima vahendusel. Loote alkoholisündroom avaldub alakaalulisuses, vaimses alaarengus ning tähelepanu ja käitumise häires. Intellektuaalsuse ja käitumise puudujäägid ilmnevad ka nendel lastel, kelle emad joovad raseduse ajal mõõdukalt, keskmiselt 7–14 drinki nädalas.
(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.4 Alkohol arvudes

13–15 liitrit absoluutset alkoholi tarvitatakse Eestis täiskasvanud inimese kohta aastas (koguselt võrdub see näiteks 26–30 liitri viinaga).
igal aastal hukkub Eestis alkoholi tõttu umbes 2000 inimest.
Eestis käib 10 000 inimest igal aastal alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu ravil.
Eestis saavad aastas 3500 meest ja 700 naist alkoholisõltuvuse diagnoosi.
Hinnanguliselt on Eestis 100 000 alkoholi-sõltlast.
60% suitsiidi sooritanutest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased.

(Alkohol minu kehas, 22.12.2010)

3.5 Alkoholsõltuvuse ravi

Ravi võtmeküsimuseks on aidata patsiendil alatiseks lõpetada või normaliseerida alkoholi tarvitamine. Esimeseks sammuks on inimese võõrutamine alkoholist. Olenevalt konkreetsest isikust ja temal esinevatest sümptoomidest valitakse ravi. Vaja võib minna organismi üldseisundit tugevdavaid ravimeid, vahel ka rahusteid ja antidepressante, mis kõrvaldavad alkoholist loobumisega kaasnevat ärevust, hirmu, meeleolulangust ja unehäireid. Edasi saab kasutada kas ravi alkoholist täielikuks loobumiseks või uut nn Sinclair 'i meetodit, mis vähendab iha alkoholi järele ja võimaldab kolme kuni neljakuulise ravi järel hakata mõõdukalt jooma ja oma alkoholitarvitamist soovikohaselt kontrollima.
Inimestele, kellel on probleemid alkoholiga oskavad kiiret nõu anda teie perearst ja lähim psühhiaater. Alkoholsõltuvuse ravile spetsialiseerunud raviasutusi on Eestis kaks: Tallinnas Wismari haigla ja Tartus A- kliinik
Esimeseks võimaluseks on erinevate ravimite abil psüühika tasakaalustamine - et inimene ei vajaks alkoholi nn. "ravimina” erinevate häirivate enesetundeilmingute kõrvaldamiseks. Sellisteks ilminguteks võivad olla näiteks ärevus, kurvameelsus , närvilisus ja kergesti ärritumine, uinumisraskused jms.. Neil puhkudel kui meeleolu saab ravimitega parandatud väheneb alkoholi tarvitamise vajadus iseenesest.
Teiseks võimaluseks on anda inimesele ravimit, mis organismis alkoholiga kokkusattumisel tekitab reaktsioonina väga ebameeldiva enesetunde, mõnikord aga koguni eluohtliku seisundi. Sellist ravi võib mõnes mõttes nimetada “hirmuraviks”- teadmine, et alkoholi tarvitamine võib viia tõsiste tagajärgedeni (kuni surmani välja), aitab joomishimulisel alkoholist hoiduda. Kasutatavaks ravimiks on disulfiraam, mille naha alla paigutatavat ravimvormi rahva hulgas ka “ampullina” tuntakse. Kõnealune meetod eeldab alkoholist täielikult loobumist.
Ei ole sugugi haruldane, et inimene, mõistes, et alkoholitarbimine on tema kontrolli alt väljunud, soovib küll olukorda parandada kuid ei soovi hakata täiskarsklaseks. Pigem sooviks ta joomist uuesti kontrolli alla saada.
(Mis on alkoholsõltuvus ja millal on vältimatult vaja pöörduda arsti juurde, 22.12.2010)

4 NARKOMAANIA

Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkomaania peamiseks tunnuseks on inimese võimetus ilma sõltuvusaineta igapäevaselt hakkama saada.
(Narkomaania 22.12.2010)
Peamised narkootikumide tarvitamise põhjused

Vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine;
Narkootikumide kättesaadavus;
Vaba aja veetmise võimaluste vähene varieeruvus
Ebameeldivad elusündmused (lähedase inimese kaotamine, kohanemisraskused);
Uudishimu, soov eksperimenteerida;
Sõprade ja eakaaslaste eeskuju ja surve;
Pere, lähedus- ja turvatunde puudumine;
Ühekülgne arusaam narkootikumidest ;
Negatiivne enesehinnang ;
Ennasthävitav käitumine.

Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012
Raviprotsess sisaldab järgnevaid etappe :
esmase kontakti loomine ( motiveerimine raviks) – perearst, haiglad , esmase informatsiooni keskused (madala lävega nõustamiskeskused, süstlavahetuspunktid jne)
Võõrutusnähtude ravi (detoksifikatsioon) – (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused;
Sõltuvusravi, rehabilitatsioon – professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised , kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused;
Järelravi, rehabilitatsioon – pädevuskeskused, kus tegutsevad väljumisprogrammid ning toimub endiste uimastisõltuvustega isikute reintegreerimine tööturule.
Kogu rehabilitatsiooniprogramm keskuses kestab ligi kaks aastat. Töö enese kallal peab kestma ka edasi, vajadusel võib alati keskusesse tagasi tulla. Üldtuntud valem väidab et inimene vajab rehabilitatsiooni nii kaua, kui pikk on tema sõltuvuse ajalugu, näiteks kaheksa aastat sõltuvust eeldab sama palju aastaid rehabilitatsiooni. Väga tähtis osa rehabilitatsioonist on töö sõltlase lähedastega, sest kaasates rehabilitatsiooni protsessi kogu pere me võime loota edukale tulemusele.
(AIDS-i tugikeskus 22.12.2010)

KOKKUVÕTE

Tugev tung tarvitada ainet.
Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust.
Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes.
Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes.
Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele.

Tubakasõltuvus on mürgituse vorm, tubaka kuritarvitamisest tulenev narkomaania.
Pärast suitsetamisest loobumist taastuvad teie maitse- ja lõhnatunne mõne päevaga. Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Enamikul juhtudel ei piisa ühest katsest. Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on oluline teada, mis sunnib inimest suitsetama.
Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholisõltuvus on haigus, mis diagnoositakse juhul, kui viimase 12 kuu jooksul on
esinenud 3 või rohkem järgmistest tunnustest:
1. tolerantsuse e alkoholitaluvuse (rahvasuus ka kandmise) suurenemine
2. võõrutusnähud
3. alkoholi tarvitamine planeeritust suuremal hulgal või pikemat aega
4. alkoholi tarvitamise lõpetamise või vähendami-se ebaõnnestumine tahtejõu vähenemise tõttu, vaatamata soovile
5. suure osa aja kulumine alkoholi hankimisele, joomisele ja selle

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ketty87 Õppematerjali autor

sõltuvused tubakas narkootikumid alkohol

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Alkohol minu kehas final

Oluline on asjaolu, et mittesõltlane ei talu võõrutussümptomite ilmnemisel alkoholi lõhnagi, alkohoolik aga ei saa “tervist korda” enne, kui ta on “peaparanduse”, st teatud annuse alkoholi saanud. Mis on alkoholi kuritarvitamine? Alkoholi kuritarvitamine on kergem häire kui sõl- tuvus. Kuritarvitamine ehk väärtarvitamine võib, kuid ei pruugi eelneda sõltuvusele. On inimesi, kes võivad pikka aega alkoholi kuritarvitada, ilma et neil areneks sõltuvus. Kahjuks ei osata prog- noosida, kellele saab alkohol saatuslikuks ja kes võib juua ilma drastiliste tagajärgedeta. Kuritarvitamisele viitab see, kui viimase 12 kuu jooksul on esinenud üks või rohkem järgmistest tunnustest: 1. korduv alkoholitarvitamine, mis põhjustab rollihäireid tööl, kodus või koolis: töökollek- tiivi- või pereliikmena kohustuste hooletusse jätmist, töölt või koolist puudumist 2. korduv tervise ja elu ohtu seadmine, näiteks

Bioloogia

doc

Alkoholi mõju inimorganismile

· Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. Alkoholismi arenemise kiirus ja raskus on seotud vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta. ALKOHOLI KURITARVITAMINE Alkoholi kuritarvitamine on kergem häire kui sõltuvus. Kuritarvitamine ehk väärtarvitamine võib, kuid ei pruugi eelneda sõltuvusele. On inimesi, kes võivad pikka aega alkoholi kuritarvitada, ilma et neil areneks sõltuvus. Kahjuks ei osata prognoosida, kellele saab alkohol saatuslikuks ja kes võib juua ilma drastiliste tagajärgedeta. Kuritarvitamisele viitab see, kui viimase 12 kuu jooksul on esinenud üks või rohkem järgmistest tunnustest: 1

Bioloogia

docx

Sõltuvused

SISUKORD Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimatite, sealhulgas alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib tekkida ka näiteks hasartmängude mängimisel või internetist. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. On olemas mitmeid erinevaid sõltuvuseliike: Psüühiline, füüsiline, seksuaalne, sotsiaalne, majanduslik.

Psühholoogia

doc

Sõltuvused

................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Sõltuvust võib defineerida kui püsivat ja vastupandamatut soovi millegi järele, hoolimata selle kahjulikust toimest. Sõltuvuse puhul muutub teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus jaguneb psüühiliseks, füüsiliseks, sotsiaalseks, seksuaalseks ja majanduslikuks sõltuvuseks. Millega on seotud sõltuvuse põhjused? Millest võib inimene sõltuvusse sattuda? Millised on märgid, mille järgi sõltlase ära tunneb? Mis mõjutab sõltuvuse tekkeks kuluvat aega? Arstide ja teadlaste sõnul on internet muutnud mingi protsendi rahvastikust samasugusteks sõltlasteks nagu narkomaanid. Sõltlased tuleks internetisõltuvuse küüsist päästa. Aga kuidas seda teha

Psühholoogia

pptx

Alkohoolsed joogid ja mõju tervisele

Alkohoolsed joogid ja mõju tervisele Sandra Karu 12a 2013 Sisukord Mis on alkohol? Alkohol minu kehas Alkoholi olemus Alkoholide jaotus Võõrutusnähud Liigtarvitajad Alkoholisõltuvus Tarvitamise mõju organismile Alkohol arvudes Kasutatud allikad Mis on alkohol? Uimastav, sõltuvust tekitav Sisaldab etanooli Keemiliselt süsivesinik Saadakse taimsest toorainest pärmseente mõjul toimuva käärimisega Kui tekitab probleeme, loetakse seda alkoholi kuritarvitamiseks Püsib kehas kuni lõhustub maksas Väljub hingeõhu, uriini ja higiga PLUSSID Aitab lõõgastuda Tekitab heaolutunde Muudab lõbusaks, seltskondlikuks MIINUSED Kahjustab mitut kehafunktsiooni Soodustab vähkkasvajat Tekitab sõltuvust Alk Joobunu muutub sageli vägivaldseks, riskialtiks, vaimselt ohol tasakaalutuks Muudab joobunu iseloo

Keemia

doc

Sõltuvusained

käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitava aine koguseid ja tarvitamise kestvust · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus tugev soov sõltuvusainet tarvitada · Füüsiline sõltuvus sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud Slaid 4: ALKOHOL Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi tarbimine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on seega narkootoline aine, mis on siiski enamikes riikides legaalne täisealistele.

Bioloogia

doc

Alkoholi mõju organismile.

Rahumäe Põhikool ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Tõnis Adra Klass: 9.B Juhendaja: õp Marti Martinson Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2. Joove ja tagajärjed....................................

Inimeseõpetus

doc

Alkoholi Kahjulik Mõju Organismile UURIMISTÖÖ

Saku Gümnaasium ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Sten Kangilaski Klass: 10 Juhendaja: õp Anne Rooste Saku 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2. Joove ja tagajärjed....................

Uurimistöö

Rohkem sarnaseid