Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Muusikas võeti kasutusele kaunistusvõtted: triller, eellöök, glissando. Keeruliseks läks vokaalmuusika. Heliloojad hakkasid kirjutama uusi vorme, ehk zanre. Kunst armastas välist hiilgust, suuri mõõtmeid ning hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist. 4 Diego Velazquez - Barokiajastu kunstnik Hispaanias, kelle loomingus paistavad silma portreed, eriti kuninglikust perekonnast. Peter Paul Rubens- barokiajastu kunstnik Belgia mailt- tema töid iseloomustavad hoogne liikumine; rahutud, tugevad ja erksad poosid. Armastas kujutada lopsakaid naisi (sealt tuleb väljend "rubenslik ilu"). Rembrant - hinnatuim barokiajastu kunstnik Hollandist - tema töid iseloomustavad soojad, kuldpruunid toonid peente värvivarjunditega. Tööd võluvad suure sisemise sügavuse ja
Kuidas olla ilus ning moekas on oluline olnud alati nii meeste, kui ka naiste jaoks. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17. sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest ajast peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale, mõnikord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
See algne moepropaganda ainult fikseeris olemasolevaid rõivaid kuid ei suunanud moe arengut. Lihtrahvast puudutas rõivamood vähe, kuna moodsad rõivad olid liiga kallid ning nendega oleks olnud väga ebamugav töötada. Peorõivaid aga täiendasid ka lihtsad inimesed jõukamate eeskujul. Barokkrõivastus on mõjutanud ka eesti rahvarõivaid. Meie rahvarõivaste lillkiri ja taimornament on tekkinud barokk-kunsti lopsakate värvikirevate taimornamentide mõjul. Alates 17. Saj. hakkas mood kiiremini vahelduma. Vaimulike algatusel anti välja mitmeid korraldusi ja keelde rõivastuse kohta. Need määrasid seisuste järgi lubatud materjalid ja kaunistused, kuid sageli oli tulemus soovitule vastupidine kõik ruttasid kandma seda, mis neile oli keelatud. Barokkrõivastuse arengut on otstarbekas vaadelda kolme perioodina: 1618-1648 Kolmekümneaastase sõja aeg; 17. saj. keskpaik Louis XIV valitsemisaja algus; 17. saj. lõpp ja 18. saj. algus Louis XIV valitsemisaja lõpp.
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised
maadeavastusi. Oli leiutatud trükipress ja tänu sellele hakkas toimuma raamatukaubandus. Oluline fakt selles on moe jaoks, et ilmusid esimesed moe käsiraamatud.Leonardo da Vinci, kes oli renessansi ajajärgu silmapaistvam geenius, tema hiilgavad teadmised oli kaugele ette jõudnud bioloogias anatoomias jne., süvendas veelgi inimestes poolehoidu sümmeetriale ja proportsioonidele Keskajal ülikute ajaviiteks olnud mood sai ka nüüd kesklassi põhimureks. Kui tol ajal oli euroopa riikides erinev riietumisstiil siis renessaansi ajal hakkas kujunema ühtne mood. Ja see kõik tänu transpordi arengule. Inglased oli eriti sellel alal kärmed riietuse üksikdetaile kopeerima ja suvaliselt kokku sobitama. Moodi läks riiete valmistamine kutseliste rätsepate juures. Ilmusid moepilti kroogitud kraed, sisselõiked nii meeste kui naiste riietuses. Mõlemad
Naised. 18.sajand andis naistele suurema sõltumatuse. Prantsuse revolutsioon andis hoogu naisliikumisele.Mõned naised astusid sõjaväkke,teised esinesid avalikkuse ees poliitiliste kõnedega.Naiste õiguste deklaratsioonis nõudis Olympe de Gouges,et kui kõik mehed on võrtsed,tuleb ka naistele anda ühiskondlik seisund.Mehed,mis sest et revolutsionäärid,pidasid aga õigeks kodanikuks naist,kes vaatab kodus laste järele. Rõivastus. Prantsusmaa mood osutus kogu moeteadlikus maailmas ebatavaliselt mõjukaks. Kuni 1675.a. tegid jõukale rahvale rõivaid teenrid või õmblejad.Pärast seda võtsid töö üle moekavandajad ja rätsepad. Piiratud võimalustega peredes jäi õmblemine majaemanda tööks,kes tegi ka kõik vajalikud voodiriides ja aluspesud ning parandas rõivaid. Naiste rõivastus. 18.saj. kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke ehk panjeesid,mis laiendasid kleidi seelikuosa
Kõik kommentaarid