Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide paljunemine ja areng (16)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas organismid paljunevad?
  • Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?
  • Miks regeneratsioon ei ole organismi paljunemine?
  • Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt?
  • Mida nimetatakse rakutsükliks?
  • Millest sõltub rakutsükli kestus?
  • Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist?
  • Mis on mitoosi põhieesmärk?
  • Mis on meioosi peamine eesmärk?
  • Milliste protsessidega kaasneb meioos?
  • Milline on esmane meiootilise jagunemise tulemus?
  • Mis on selle tulemus?
  • Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest?
  • Millist paljunemist nimetatakse suguliseks?
  • Mida nimetatakse spermatogeneesiks?
  • Mida nim ovogeneesiks?
  • Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused?
  • Mida nim ovulatsiooniks?
  • Mida nimetatakse ontogeneesiks?
  • Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel?
  • Kellel see esineb?
  • Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine?
  • Mida nimet menstruaaltsükliks?
  • Millisel eluperioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline?
  • Millised nähtused kaasnevad menstruaaltsükliga naise organismis?
  • Mida nimet embrüogeneesiks?
  • Kuidas kulgeb taimede embrüogenees?
  • Millega lõpeb erinevate loomorganismide embrüogenees?
  • Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode?
  • Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest?
  • Milles seisneb biogeneetiline reegel?
  • Mille poolest erineb moondeline areng otsesest?
  • Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis?
  • Miks enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus?
  • Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega?
  • Miks on erinevad liigid erineva elueaga?
  • Millised tegurid tingivad organismi surma?
  • Miks on mittesuguliselt paljuneneud organism oma vanemate sarnane?
  • Miks ei ole sugulisel teel paljunened organism oma vanematega täiesti sarnane?
  • Mida uurib geneetika?
  • Kuidas genotüüp mõjutab fenotüübi kujunemist?
  • Milline osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel?
  • Kuidas saab uurida genotüübi ja keskkonntegurite osa inimese fenotüübi kujunemisel?
  • Mida uurib molekulaargeneetika?
  • Kuidas toimub RNA süntees?
  • Milles väljendub transkriptsiooni universaalsus?
  • Mida nimetatakse geeni avaldumiseks?
  • Miks rakus ühed geenid avalduvad teised aga mitte?
  • Millised muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest?
Organismide paljunemine ja areng #1 Organismide paljunemine ja areng #2 Organismide paljunemine ja areng #3 Organismide paljunemine ja areng #4 Organismide paljunemine ja areng #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 490 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmarii Õppematerjali autor
Erinevad küsimused, mida on ise tekstist raske leida, samuti vastused. Interfaas, telofaas, meioos, mitoos, sugurakud, sügoot, ovogenees, ovotogenees, spermatogenees, veg. paljunemine, suguline paljunemine, partenogenees, emrüogenees, blastotsüst, moorula, gastrula, lootelise arengu järgud, jne..

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline ­ uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist ­ sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline ­ üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid,

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemine ja areng

haploidset tütarrakku(gen. Erinevad). Suguline ehk generatiivne paljunemine- viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees. Viljastumata munarakust organismi arenemine- partenogenees. Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni- menstruaaltsükkel- naissuguhormoonide taseme muutus, emakaseina paksenemine, emakasisese temp. Kõikumine. Sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena moodustub loode e. embüro. Organismi looteline areng e. embrüogenees. Katteseemetaimede embrüonaalne areng algab

Bioloogia
thumbnail
6
doc

11. klassi bioloogia

Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine)

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

Bioloogia
thumbnail
2
odt

Organismide paljunemine ja areng

1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt ­ iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ­ ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu ­ kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel

Bioloogia




Kommentaarid (16)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: Piisav ja sisukas materjal!
13:21 25-05-2015
Hendri profiilipilt
Hendri: Aitäh, oli kasu :)
20:21 09-12-2009
mario20031 profiilipilt
mario20031: väga palju oli abi
10:29 26-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun