TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass FEODAALKORD JA RÜÜTLISEISUS Referaat Tallinn 2016 1. Feodaalkord 1.1 Feodalism Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega
Kontolltöö 21.11.2016 Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör läänistad vasallile maatüki koos seal elavate talupoegadega ning vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima. feodalism - ehk läänikord. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. - vasall pidi 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima, kui senjöör teda kauemaks vajas pidi ta selle eest tasuma. Vasallil-oli õigus ja kohustus nõu anda oodati toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul Feodaalsuhted kujunesid keeruliseks- senjöörid ei saanud vasallide ustavuses kindlad olla. läänimehed hakkasid nende käsutusse antuid maid edasi läänistama. Ülekohustele senjööridele oli õigus vasallil ka vastuhakata.
19. peatükk Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. Feodaalkorra olemus põhines senjööri (annab maad) ja vasalli (saab maad) suhtel. Vasalli kohustused kinnitati truudusvandega, ehk kahe inimese vahelise leppega. Kõigil on oma koht ühiskonnas ja maa paneb paika, kes sa oled. 2. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis. 3. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks? Madalamat päritolu meeste rüütliks saamine muutus järjest raskemaks 4. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhimõte. 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu saaki perekonnaga 3) Vahvus - järgib kõiki reegleid võideldes Milline oli keskaja ideaalne rüütel? 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu saaki perekonnaga 3)
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast
Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos Atika maakond Kesk-Kreekas (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad kodanikud Kodanikud vabad täisealised põliselanikest kihid (doorlased) mehed (kuni 50 000).
Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid vabad kodaniku-
Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad Kodanikud – vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid –vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid – vabad kodaniku-
Kõik kommentaarid