Sissejuhatus eraõigusse arvestus 2011 (0)

Sarnased õppematerjalid

21

docx

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. 56. Millised on olulisemad tähtajad eraõiguslike vaidluste lahendamisel? 57. Mida tähendab Töölepingu seaduse eelnõule seatud eesmärk reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tulenev piisav turvalisus? Andke hinnang, kas see eesmärk on eelnõuga saavutatud. Põhjendage oma hinnangut. Ei leidnud vastust 2. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1-65) leiate vastused alljärgmistest õigusaktidest: Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitseseadus. Toote nõuetele vastavuse seadus.

Sissejuhatus eraõigusse

98

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on t

Õigus

15

docx

Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017

- tööaeg (ehk aeg millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid) 6 - töö tegemise koht (esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega); - puhkuse kestus (põhipuhkuse kestus on 28 päeva) - viide töölepingu ülesütlemise tähtaegadele - tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele ­ eelkõige tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad, kas kohaldatakse tööaja summeritud arvestus, kuidas tehakse teatavaks tööajakava (millal, kuidas, kas allkirja vastu) ­ see on kõik endise sisekorra asemel - viide kollektiivlepingule ( kas on, kehtib ja kas kohaldatakse) Tööle asumine, tööle lubamine, tööaeg (D) Täistööajaks loetakse töötaja töötamist 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul ning 8 tundi päevas.. Pooltel on õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas ja sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Töölepingus ei saa kokku

Tööseadusandluse alused

27

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused ­VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus

Tööõigus

50

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle

Tööõigus

3

doc

Õiguse alused, kaasus 46

TÖÖÕIGUS Kaasus nr 46 Töötajale teatati ette töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel. Etteteatamisperioodil ta haigestus ja haigus kestis üle nelja kuu. Pärast nelja kuu möödumist, haiguse ajal, teatati talle uuesti ette, et teda vallandatakse, kuid § 86 p 9 alusel. Seda aga ei jõutud teha, sest enne kahe nädala möödumist teisest hoiatamisest töövõimetusleht lõpetati ja töötaja asus tööle. Siis aga vallandati ta TLS § 86 p3 alusel. · Kas koondamise kohta varem tehtud etteteatamine on jõus või on töötajal õigus nõuda hüvitist nagu ette hoiatamata jätmisel TLS § 87 lg 2 alusel? · Kas vallandamine oli seaduslik? (Vastu on võetud uus töölepingu seadus ja ülesandes esitatud vanad paragraafid ei ole õiged.) Eeldame, et tegemist oli täistöölepinguga, kuna küsimuses räägitakse koond

Õiguse alused

28

pptx

Töölepingu lõppemine

Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja ­ Tööandja poolne erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel (§88) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisu

Tööõigus

384

pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

Töölepingut eristatakse teistest lepingutest juhtumipõhiselt konkreetse lepingu iseloomu väljaselgitamise ja seaduses nimetatud teenuse osutamise lepingute võrdlemisega. Töösuhte kindlakstegemisel on kõige olulisem hinnata töötaja al- luvuse määra ehk seda, mil määral on töötaja seotud tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta1. Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-3-05; Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-9-05; 1 Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus nr 3-2-1-41-11. 13 1. ptk Ü ldsätted §1 4. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 lõiked 1 ja 2 toovad esile töölepingu põhikritee- riumid: • töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga

Õigus

Kommentaarid (0)