Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eksami kordamisküsimuste vastused (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb metsa mõju vee pindmisele äravoolule?
  • Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale?
  • Kuidas põder metsa puid kahjustab?
Vasakule Paremale
Eksami kordamisküsimuste vastused #1 Eksami kordamisküsimuste vastused #2 Eksami kordamisküsimuste vastused #3 Eksami kordamisküsimuste vastused #4 Eksami kordamisküsimuste vastused #5 Eksami kordamisküsimuste vastused #6 Eksami kordamisküsimuste vastused #7 Eksami kordamisküsimuste vastused #8 Eksami kordamisküsimuste vastused #9 Eksami kordamisküsimuste vastused #10 Eksami kordamisküsimuste vastused #11 Eksami kordamisküsimuste vastused #12 Eksami kordamisküsimuste vastused #13 Eksami kordamisküsimuste vastused #14 Eksami kordamisküsimuste vastused #15 Eksami kordamisküsimuste vastused #16 Eksami kordamisküsimuste vastused #17 Eksami kordamisküsimuste vastused #18 Eksami kordamisküsimuste vastused #19 Eksami kordamisküsimuste vastused #20 Eksami kordamisküsimuste vastused #21 Eksami kordamisküsimuste vastused #22 Eksami kordamisküsimuste vastused #23 Eksami kordamisküsimuste vastused #24 Eksami kordamisküsimuste vastused #25 Eksami kordamisküsimuste vastused #26 Eksami kordamisküsimuste vastused #27 Eksami kordamisküsimuste vastused #28 Eksami kordamisküsimuste vastused #29 Eksami kordamisküsimuste vastused #30 Eksami kordamisküsimuste vastused #31 Eksami kordamisküsimuste vastused #32 Eksami kordamisküsimuste vastused #33 Eksami kordamisküsimuste vastused #34 Eksami kordamisküsimuste vastused #35 Eksami kordamisküsimuste vastused #36 Eksami kordamisküsimuste vastused #37 Eksami kordamisküsimuste vastused #38 Eksami kordamisküsimuste vastused #39 Eksami kordamisküsimuste vastused #40 Eksami kordamisküsimuste vastused #41 Eksami kordamisküsimuste vastused #42 Eksami kordamisküsimuste vastused #43 Eksami kordamisküsimuste vastused #44 Eksami kordamisküsimuste vastused #45 Eksami kordamisküsimuste vastused #46 Eksami kordamisküsimuste vastused #47 Eksami kordamisküsimuste vastused #48 Eksami kordamisküsimuste vastused #49 Eksami kordamisküsimuste vastused #50 Eksami kordamisküsimuste vastused #51 Eksami kordamisküsimuste vastused #52 Eksami kordamisküsimuste vastused #53 Eksami kordamisküsimuste vastused #54 Eksami kordamisküsimuste vastused #55 Eksami kordamisküsimuste vastused #56 Eksami kordamisküsimuste vastused #57 Eksami kordamisküsimuste vastused #58 Eksami kordamisküsimuste vastused #59 Eksami kordamisküsimuste vastused #60 Eksami kordamisküsimuste vastused #61 Eksami kordamisküsimuste vastused #62 Eksami kordamisküsimuste vastused #63 Eksami kordamisküsimuste vastused #64 Eksami kordamisküsimuste vastused #65 Eksami kordamisküsimuste vastused #66 Eksami kordamisküsimuste vastused #67 Eksami kordamisküsimuste vastused #68 Eksami kordamisküsimuste vastused #69 Eksami kordamisküsimuste vastused #70 Eksami kordamisküsimuste vastused #71 Eksami kordamisküsimuste vastused #72 Eksami kordamisküsimuste vastused #73 Eksami kordamisküsimuste vastused #74 Eksami kordamisküsimuste vastused #75 Eksami kordamisküsimuste vastused #76 Eksami kordamisküsimuste vastused #77 Eksami kordamisküsimuste vastused #78 Eksami kordamisküsimuste vastused #79 Eksami kordamisküsimuste vastused #80 Eksami kordamisküsimuste vastused #81 Eksami kordamisküsimuste vastused #82
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 82 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 354 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mk170 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka

Eesti metsad
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)

Eesti metsad
thumbnail
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

Eesti mullastik
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku

EestiI metsa ökosüsteemid
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigi

Bioloogia
thumbnail
34
doc

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude

Metsandus
thumbnail
24
odt

Metsaökoloogia ja majandus

Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja t

Metsandus




Kommentaarid (7)

katrin22 profiilipilt
katrin22: Väga põhjalik materjal. Aitäh!
13:17 23-11-2013
mmust profiilipilt
mmust: Väga põhjalik! Oli abi!
14:29 07-11-2012
lachen profiilipilt
lachen: hea materjal, põhjalik!
22:56 22-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun