50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sass kiiivikas
Õppematerjali autor
organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele. Shannon ja Weaver eristasid kommunikatsiooni uurimises kolme probleemide taset: 1) tase A: tehnilised probleemid - kuidas sümboleid võimalikult täpselt siirdada? 2) tase B: tähenduse probleemid - kuidas täpselt viivad siirdud sümbolid tähenduse pärale? 3) tase C: efektiivsuse probleemid kui efektiivselt juhib vastuvõetud tähendus tegevust soovitud suunas? Tehniliste probleemide (tase A) mõistmine pole kuigi keerukas just nende mõistmiseks mudel loodigi
eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme 1.Kommunikatisooni mõiste lähenemisviisi: Mõiste ,,kommunikatsioon tekkis 19 sajandil ning mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi silmas peeti transport sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade saatjalt vastuvõtjale; taha. sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab
Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad.
Saussure'i kõne puhul tähistaja-tähist Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. potentsiaalsusest. Eristas kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotus Ch. Bally (S. õpilane) näitab, et ka kõne on semiootiline seos. Ba märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus keelega) ja aktuaalset(seotud kõnega), kus viimane tuleneb esimesest. teeoriast: mõiste 1) maht (kõik lauad) 2) sisu (horisontaalse tasap Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane. Keeles on märkidel alati kindel sisu ja ebamäärane maht, kõnes a asju vaid märke. Düsgraafik(õigekirjahäire). Oli polüglott, kirj oma tööd saksa keeles
Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas la (Internet). 5) Daniel Bell - infoühiskonna kirjeldus + teenindava sektori tähtuse kasv nagu postindustrialismis); 6) Toffler (1980) - kirjeldas majanduses toimuvaid muutusi + infoühiskonna tulekut kolmanda lainena; 7) David Lyo infoühiskonna kirjeldus 1) Herbert Blumer- sümbolilise interaktsionismi mõiste looja (põhiline suhtlus inimeste vahel toimub keele kaudu aga sümboliline meedium); 2) Alfred Schütz - lähtus eeldusest, et sotsiaalne maailm ja sotsiaalsed nähtused on üh liikmetele tähtsad. Uuris, mida tähendab sotsiaalne maailm tavainimesele. Lõi argiteadvuse printsiibid. Schütz ana mõttelisi kriteeriume, mida kasutame ümbritseva maailma tõlgendamiseks ja muljete loomiseks. Seda võib nimeta tegelikkuse sotsiaalseks konstrueerimiseks
mitte tooli. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk peab olema vähemalt kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk. Näiteks liiklusmärgi puudumine on samuti tähendusrikas. SÜNTAGMAATIKA Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; 1 Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest.
.reklaami veenmismärkide Kommunikatsiooniteadus on uurimisvaldkond, mis püüab mõista sümbol- ja signaalsüsteemide loomist, töötlemist, mõju arendades välja empiiriliselt kontrollitavaid teooriaid, mis sisaldavad seaduspärasusi, üldistusi.. toetub ühele uurimismudelile kommunikatiivse käitumise ja selle põhjuste kvantitatiivsele uurimisele. Selle kirjeldamisele on omaks saanud raskused, mille on kaasa toonud .tehnoloogia areng, mis on hägustanud piiri avaliku ja privaatse kommunikatsiooni vahel Kom.võrgustiku olemasoluks on vajalikud ühest küljest vahendid sõnumite levitamiseks ja .vahetamiseks, teisalt peab toimima pidev teadete voog :Kommunikatsiooniteooria ja uurimise üldised küsimused Kes kellega suhtleb? Miks suheldakse? Kuidas kommunikatsioon toimib? Mida teatatakse? Millised ?on kommunikatsiooni tagajärjed Analüüsi alternatiivsed traditsioonid: strukturaalne- ühiskonnakeskne, käitumuslik- .(sotsiaal)psühholoogia, kultuuriline- antropoloogia ja keeleteadus
maailmavaade oli orienteeritud juurtele. Mütologeemid tõde on juurtes, sügavamal. Tuleb otsida tõde ja see on juurtes ning rahvuses. Kogu keeleteadus oli võrdlev, ajalooline. Juurte otsimine Indiast hakkas 18. sajandil. Avastati, et maailmapilt tegi otsustava pöörde: Voltaire hakkas propageerima Hiina kultuuri. Avastati, et hiinlased on eurooplastest targemad. India oli eurooplaste jaoks siiski tähtsam. Leiti, etpalju kõrgemad kultuurid olid palju varem, kui antiikkultuur. Tekkis mõiste indo-euroopa keeled (germaani keeled). 19. saj. arenes loodusteaduste lipu all. Romantiline keeleteadus väitis, et keeleteadus on loodusteadus. Aga keeleteadused ei allunud rangetele reeglitele, seadustele, nagu alluvad loodusteadused. Hakati rakendama seadusi keeles: 1. Grimmi seadus: p f . Inglise keeles foot, hollandi k. voet, saksa k. Fu, rootsi k. Fat; sanskriti keeles pda, leedu keeles peda, ladina keeles ps. Miks mõnes keeles on P ja mõnes F
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid