Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saame maavärinaid mõõta?
  • Millega saame maavärinaid mõõta?
Vasakule Paremale
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #1 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #2 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #3 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #4 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #5 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #6 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #7 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #8 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #9 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #10 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #11 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #12 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #13 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #14 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #15 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #16 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #17 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #18 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #19 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #20 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #21 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #22 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #23 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #24 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #25 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #26 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #27 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #28 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #29 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #30 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #31 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #32 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #33 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #34 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #35 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #36 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #37 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #38 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #39 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #40 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #41 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #42 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #43 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #44 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #45 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #46 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #47 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #48 Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused #49
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor danach Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed

Keskkonafüüsika
thumbnail
4
doc

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

1. astronoomiline ühik ­ Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta ­ Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus ­ a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid ­ 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesid 4

Keskkonnafüüsika
thumbnail
12
docx

Keskkonnafüüsika eksami konspekt

Planeetide liigitus *Klassikalised planeedid - Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn *Kaasaegsed planeedid - Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) **Maa tüüpi e. Kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss **Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ***Lähisplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss ***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto ****Siseplaneedid - Merkuur, Veenus ****Välisplaneedid - Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, (Pluuto) 4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi. Asteroidide liigitus koostise alusel C tüüpi asteroidid ­ Koosnevad karbonaatsetest kivimitest S tüüpi asteroidid - Ni, Fe, magneesiumsilikaadid M tüüpi asteroidid ­ Ni+Fe

Keskkonnafüüsika
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga.

Füüsika
thumbnail
6
doc

RAK Keskkonnafüüsika küsimused ja vastused

Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi?

Keskkonnakaitse
thumbnail
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

Pilvede tekkimine ­soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu paistavad

Füüsika
thumbnail
5
doc

Füüsika kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad.

Füüsika
thumbnail
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala

Bioloogiline füüsika



Lisainfo

Väga põhjalik materjal

Meedia

Kommentaarid (1)

pavel1991 profiilipilt
pavel1991: Väga põhjalik ja hea konspekt!
20:17 05-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun