Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aine ehitus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milleks kasutatakse spektraalaparaati?
  • Millal aatom kiirgab millal neelab valguskvandi?

Lõik failist

Aine ehitus
Konspekt

  • Mõisted
    • Aatomifüüsika – teadusharu , mis uurib aatomi ehitust ja omadusi
    • Energiatase – energia, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule
    • Peakvantarv (n) – määrab elektroni kõige tõenäosema kauguse tuumast (elektronkihi numbrid )
    • Põhiolek – olek, kus elektroni energia on minimaalne
    • Ergastatud olek – olek, kus elektroni energia on suurem kui põhiolekus
    • Pidevspekter – spekter , kus üks värvus läheb sujuvalt üle teiseks värvuseks; elektromagnetilise kiirguse sagedus muutub pidevalt
    • Joonspekter – spekter, kus üksikud värvilised jooned on tumedal taustal (kiirgusspekter) või üksikud tumedad jooned on pideva spektri taustal ( neeldumisspekter )
    • Spektroskoop – aparaat , mis koosneb skaalaga varustatud pikksilmast ja millega vaadeldakse spektrit
    • Spektrograaf – aparaat, kus spektrid jäädvustatakse fotoplaadile või filmile
    • Spektromeeter – aparaat, kus kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks
    • Spektraalanalüüs - aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil
    • Orbitaalkvantarv (l) – selle poolest erinevad orbitaallained
    • Magnetkvantarv (m) – määrab orbitaalse seisulaine sümmeetriatelje asendi ruumis antud lainetüübi jaoks
    • Spinnkvantarv (s) – iseloomustab elektroni kohapeal pöörlemist (väärtused murdarvulised)
    • Metastabiilne seisund – pikaajaline seisund, kus elektron ja aatom on ergastatud olekus (10-3 sekundit)
    • Luminestsents – valguse toimel tekkinud kiirgus
    • Luminofoor – aine, mis kiirgab valgust
    • Fluoroestsents – aatomi ergastamise lõppemisel, lõppeb kohe ka kiirgus
    • Fosforestsents – ergastamise lõpetamisel ei lõppe luminestsents kohe, vaid tekib järelhelendus
    • Vabakiirgus - kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele.
    • Stimuleeritud kiirgus – välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus (kui footon taba ergastatud aatomit või elektroni, siis ta sunnib seda üle minema madalamale energiatasemele ja sealjuures peab ta kiirgama täpselt samasugust footonit)
    • Tavahõive -olukord, kus aines on ülekaalus madala energiatasemega aatomid
    • Pöördhõive – olek, kus enamik aatomeid on ergastatud olekus
    • Laser - seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi.

  • Aatomimudelid
    • Thomsoni aatomimudelid – nö „keeks“ - aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest laengust ja negatiivse laenguga elektronidest („rosinad“)
    • Planetaarne aatomimudel – aatomi keskel on väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid (sarnane Päikesesüsteemiga)
    • Kaasaegne aatomimudel – tuuma ümber tiirlevad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Aatomi mõõtmeid pole võimalik täpselt määrata. Mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline.

  • Isikud:
    • I. Newton – aatom koosneb mingitest osakestest
    • M. Faraday – aatomi koostisesse kuuluvad laetud osakesed
    • I. Thomson – elektroni mõiste
    • E. Rutherford – ta järeldas, et aatomis on positiivne laen , mis on koondunud aatomi keskele ja moodustab enamuse aatomi massist; planetaarse aatomi idee; määras ära aatomi piirid
    • N. Bohr – formuleeris postulaadid aatomi olekute kohta
    • L. de Broglie – tõestas, et elektronil on laine omadused
    • W. Heisenberg – ebatäpsusrelatsioon
    • W. Paul - keeluprintsiip

  • Rutherfordi katse tõestamaks planetaarset aatomimudelit -
    • Pliikonteineris asub radioaktiivne aine, millest väljub alfaosakeste voog . See langeb õhukesele kullast lehele. Mikroskoobi ees on tsinksulfaadist ekraan. Ekraanile tekib sähvatus kohas, kuhu langeb alfaosake . Ekraani koos mikroskoobiga on võimalik pöörata ja loendada kuldlehekeselt mitmesuguste nurkade all hajunud alfaosakesi. Enamik alfaosakesi läbis kuldlehekese otsejoones, osa kaldus kõrvale ja hajus erinevate nurkade all, ~üks 8000 -st pöördus peaaegu samas suunas tagasi.

  • Bohr'i postulaadid
    • 1. postulaat – Aatom võib olla kindlas ehk statsionaarses olekus. Igale statsionaarsele olekule vastab energia. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga.
    • 2. postulaat – Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust teise olekusse (ergastatud olekusse) aatom neelab/kiirgab el.mag.kiirguse kvandi ehk footoni. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsetele olekutele vastavate energiate vahega.

  • Rutherford-Bohri aatomimudel
    • (vt postulaate)

  • De Broglie lainepikkuse seos elektronide orbitaalidega
    • 2 lubatud orbiiti peavad üksteisest erinema vähemalt ühe de Broglie' lainepikkuse võrra. Elektron ei saa sujuvalt üle minna ühelt lubatud orbiidilt teisele vaid peab hüppama. Aatomi energiatasemete hüppelisus on tingitud elektroni laineomadustest.

  • Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon
    • Mistahes mikroosakese asukohta ja kiirust ei saa samaaegselt määrata. Saab arvutada vaid elektroni esinemistõenäosuse teatud hetkel mingis ruumiosas.

  • Milleks kasutatakse spektraalaparaati? - Spektrite üksikasjalikuks uurimiseks.
  • Spektraalaparaatide nimetused ja eristus (vt punkt 1)
  • Spektroskoobi ehitus:
    • kolliminaator -> esimene lääts -> prisma -> teine lääts -> pikksilm -> kolmas lääts

  • Joonspektrite liigid: vt punkt 1
  • Spektraalanalüüsi kasutusi
    • Astronoomias, metallurgias, geoloogias, keemias, põllumajanduses

  • Millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvandi?
    • Kui elektron liigub tuuma poole, siis aatom kiirgab valguskvandi. Kui elektron liigub tuumast eemale, siis aatom neelab valguskvandi.

  • Pidev- ja joonspekter
    • Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad ning suure tihedusega gaasid.
    • Joonspektri annavad kuumutatud gaasid (aatomid peavad olema ergastatud).
  • Aine ehitus #1 Aine ehitus #2 Aine ehitus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sirje L Õppematerjali autor
    Põhimõisted aine ehitusest, aatomimudelite kirjeldused, Bohri postulaadid, Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon, Pauli keeluprintsiip, spektraalanalüüs, spektrid, Kirchhoffi reegel jne

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Aatomfüüsika küsimused

    - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest? - Aine on osakeste jaoks seest tühi. - Aatomi keskel väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. - Sündis uus ettekujutus aatomist ­ aatomi planetaarmudel. 4. Miks kannab Rutherfordi aatomimudel planetaarse aatomimudeli nimetust? - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. 5. Iseloomusta elektroni. Iseloomusta aatomi tuuma

    Füüsika
    thumbnail
    4
    doc

    AATOMIFÜÜSIKA

    - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest? - Aine on osakeste jaoks seest tühi. - Aatomi keskel väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. - Sündis uus ettekujutus aatomist – aatomi planetaarmudel. 4. Miks kannab Rutherfordi aatomimudel planetaarse aatomimudeli nimetust? - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. 5. Iseloomusta elektroni. Iseloomusta aatomi tuuma

    Aineehitus
    thumbnail
    15
    doc

    Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

    Pidevspektris läheb üks värvus sujuvalt üle teiseks värvuseks , mis tähendab , et em.kiirguse sagedus muutub pidevalt . Pidevspektri tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid . Elektronide energia kuumutatud vedelikes ja gaasides muutub nii väikeste kogustena , et saab võimalikuks kõikvõimalike sagedustega footonite kiirgumine ja neeldumine.Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuutist . Värvuste intensiivsus on võrdeline hõõgumistemperatuuriga. Inimsilma valgustundlikkus oleneb valguse lainepikkusest - kõige tugevama aistingu annab roheline valgus . Joonspektrid võivad olla kas kiirgusspektrid , mis kujutavad endist üksikuid värvilisi jooni tumedal taustal või neeldumisspektrid , mis koosnevad üksikutest tumedatest

    Füüsika
    thumbnail
    3
    docx

    Aatom - kõik sellest

    Aatomi mass Aatomi Ø Aatomituuma Ø Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest ­ positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Madalsageduslain Raadiolained Infrapunane Nähtav valgus Ultraviolettkiirgu Röntgenkiirgus Gammakiirgus ed kiirgus s · Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. · Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. (Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks). · Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. · Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel

    Füüsika
    thumbnail
    1
    docx

    Aatomi planetaarmudel

    Spektromeeter: spektraalaparaat, milles kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektroautomaatika saavutustele. Pidevspekter: spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt teiseks-elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter: spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal. Spektrianalüüs: aine keemilise koostise määramine selle joonspektrite alusel. Aatomifüüsika energiaühik: üks elektronvolt on võrde tööga, mis tehakse elektroni ümberpaigutamiseks elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on üks volt. Spontaanne kiirgus: kirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus: välise elekromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Laser:

    Füüsika
    thumbnail
    13
    docx

    Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

    osades on elektroni leiutõenäosus erinev. 2. Elektronpilve piire ei ole võimalik täpselt määrata. 3. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline. 4. Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. Vaata teemat Kordamine: aatomifüüsika 12 slaid Pauli printsiip 5. teema ­ kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikaharu, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuste uurimisega. Kvantmehaanika esimesed alged tekkisid 1900. aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. ­ 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger.

    Füüsika
    thumbnail
    3
    doc

    Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

    Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi. Tahked ained ja vedelikud võivad neelata osa neile langevaist valguslainetest ja muuta nende lainete energia keha siseenergiaks. Ei neeldu seda värvi valguslained, millist värvi keha ise on valges valguses. Need lained peegelduvad tagasi. Sellist peegeldumist nimetatakse valikuliseks ehk selektiivseks peegeldumiseks. Üldiselt võib öelda, et kui aine aatomites elektronid saavad sooritada igasuguseid üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha valge. Kui aine aatomites 2 elektronid ei saa sooritada kõiki üleminekuid, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha värviline. Kui aine aatomites elektronid ei saa sooritada ühtegi üleminekut, millega kaasneb valguse kiirgumine, siis on keha must.

    Füüsika
    thumbnail
    2
    docx

    Kvantmehaanika

    tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul) Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Kiirgusspekter on üksikute monokromaatiliste komponentide kogum. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab c = f lainepikkus(m)=osakese kiirus(1m/s)/kiiratava kiirguse sagedus(mhz) E k - E m = h f aatomi energ kõrgemas statsionaarses olekus(J,eV)-aatomi energia madalamas statsolekus(J,eV)=plancki konstant*kiiratava kiirg sagedus h h = x p m v m=osakese mass v=c 2 kolmnurk=muut?

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun