Referaat - Kõrb (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

ppt

Kõrbed

KÕRBED Koostas:Rita Jalast  Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia  Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim  Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatorm

Geograafia

14

ppt

Kõrbed

KÕRBED  Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjali

Geograafia

7

doc

Kõrb

KÕRB Mis on kõrb? Enamasti mõistame sõna kõrbe all kuumakõrbeid, kuid sel sõnal on üldisem tähendus. Kõrb on tühi maa, kus taimi peaaegu ei kasva, sest seal on raske vett kätte saada. Ka külmas kliimas ei saa taimed hästi kasvada. Kõrbed katavad umbes 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Miks kõrbed tekivad?

Geograafia

24

pptx

KÕRBED

KÕRBED   LEVIK   Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas  Mandrite kuivades sisepiirkondades  Külmade mere hoovuste naabruses  Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne  KLIIMA   Kõrb on sademevaene koht  Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast  MULLASTIK   Mitmekesised mullad  Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed  Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine  Soolakõrb: soolakristallidest  TAIMESTIK   Palju valgust kasvamiseks  Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud

Geograafia

4

rtf

Kõrb - Referaat

Kõrbete kliima ja maastik Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Mõnes kohas võib mitu aastat järjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kõige vähem sademeid on Atacama kõrbes Tsiilis ja Saharas - alla 150 mm/a. Esineb tihti ka nn. "kuiva vihma", kui atmosfääris sademed tekivad, kuid enne maale jõudmist aurustuvad ära. Gobi on suur kõrb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Kolmveerand Gobi kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kagu-osa on täielikult kuiv. Gobis elavad rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Atacama on kõrb Põhja-Tsiilis. See on üks kuivemaid piirkondi maailmas, kuid

Geograafia

9

doc

Troopiline kliimavööde

Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna  Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2  Troopiline kliimavööde

Geograafia

13

ppt

Sahara Kõrbe loomad, taimed ja muu huvitav

mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase ­ nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu. Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel.  Loomad Kohastumused ·paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest ·tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest ·toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab ·sageli on parim kaitse osavus ja väledad jalad. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest

Geograafia

6

doc

Liibüa kõrb

Liibüa kõrb Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)