Elmo Nüganen (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Elmo Nüganen

Aastatel 1982­83 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 1988­1992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 1998­2002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 1994­1995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film "Meeletu" (ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal. Suuremad/tähtsamad tunnustused :

Kirjandus

4

doc

Evelin Pang

paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas paljusi, kuna ta oli alati olnud sina-sõber hoopis muusikaga. Nimelt oli ta õppinud klaverit Tallinna Lastemuusikakoolis ja samuti laulis väga hästi. Evelin lõpetas näitlejaõpingug 2002. aastal XX lennuga. Sellel aastal lõpetanud kursust on nimetatud üheks andekaimaks ning kogusid seega kiiresti kuulsust. Paljud nendest noortest näitlejatest pääsesid lavale juba I kursuselt, kuigi lubatud on IIIst. Selle

Kirjandus

11

pptx

Elmo Nüganen

Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor "Nimed marmortahvlil" (2002) Põhineb Albert Kivikase romaani "Nimed marmor-tahvlil" ainetel Rezissöör ja stsenaariumi

Kirjandus

4

docx

Referaat "Priit Võigemast"

Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". 1999. aastal alustanud lend oli järjekorras 20. ning kursust juhendas Elmo Nüganen. Priidu rollid diplomilavastustes on järgmised: "Burattinos" 2000. aastal nimitegelane, 2001. aastal "Seitsmes vennas" Eero ja "Tabamata imes" advokaat Kurg. 2001. aastal debüteeris ta ka lavastajana, juhendades "Bastieni ja Bastienne'i". Samas lavastuses mängis ka kammerteenrit.Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Viljandisse suundusid ka kursusekaaslased Ott Aardam ja Karol Kuntsel, Kadri Lepp, Maria Soomets ning Carita Vaikjärv.

Kirjandus

8

doc

Priit võigemast

Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja  Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2  Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lavastus "Nipernaadi" mis toimus Viljandi

Ajalugu

18

doc

Albert Kivikas

põhines tema isiklikel läbielamistel Eesti Vabadussõjas. Raamatu täiendatud ja parandatud versioon ilmus 1936. aastal 539-leheküljelisena Eesti Kirjastuse Kooperatiivi väljaandes ja kandis pealkirja "Nimed marmortahvlil". Selle teose eest sai Kivikas 1937. aastal riikliku kirjanduspreemia. Kaks aastat hiljem jõudis teos August Annisti poolt kohandatuna ja Ants Lauteri lavastuses teater "Estonia" lavale. Aastal 2002 lavastas Elmo Nüganen sama romaani alusel filmi. Aastal 1939 kirjutas Kivikas koostöös August Annistiga veel ühe sõjateemalise näidendi, mis kandis pealkirja "Landevääri veri" ja käsitles kadakasaksluse probleeme Eesti Vabadussõja päevil. Päev enne esietendust otsustas valitsus siiski näidendi etendamise keelustada, sest kardeti pahandada Saksamaad. 2.4. Uusrealistlik looming Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad uusrealismi vaimus kirjutatud teosed

Eesti keel

19

doc

Olav Ehala elulugu

Niisugune staaride paraad: Endel Pärn, Jüri Järvet, Ants Lauter! Viive Ernesaksa muusikaline kujundus, ta ise mängis lava taga elusmuusikat kaasa. See oli nii vaimukas... Käisin seda mitukümmend korda vaatamas. Sõbrunesin näitlejatega. Kuna mina tegin muusikat, kutsuti mind teatri pidudele mängima. Viive Ernesaksaga tekkis suur sõprus ja tema leidis, et kui juba siin oled, hakka ka originaalmuusikat kirjutama. Nii see läks. Olen lähedalt näinud mitut uut näitlejate põlvkonda Elmo Nüganeni viimase lennu noorteni välja. Aga mida ma räägin praegu noortele sellest, kes oli näiteks Lisl Lindau? Ise olen temaga lähedalt kokku puutunud, sama etendust teinud. Või Eskola, Mandri või Panso, kellega olen isiklikult suhelnud... Mikiveriga olen tohutult palju koos teinud, Komissaroviga. Tõeline tundekool olid minu jaoks Sapiro proovid. See, kuidas ta oskas kõike lahata, sõnastada, põhjendada, miks suhted tegelaste vahel on sellised, nagu nad on..

Muusika

37

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

· Peamine lavastaja Panso, aga ka Mikiver · Eesti klassika,, Enn Vetemaa · Lavastas ka Noorsooteatris DRAAMATEATER NOORSOOTEATER Panso juhib 1970-76, Panso juhib 1965-1970 Mikiver 1976-85 Mikiver 1970-1974 Osad riigirahad Noorsooteatris Hoitakse jäigalt akadeemilist joont, jälgitakse traditsioone Noorsooteatri areng · Panso ­ Mikiver ­ Komissarov ­ Allabert ­ Nüganen alates 1992 · 1994. a muudeti teatri nimi Tallinna Linnateatriks ­ läbi ajaloo on olnud see maja probleem Teatriuuenduse jätk Vanemuises Tooming ja Hermaküla jätkavad Vanemuises lavastajatena. Esinevad ka näitlejatena. Üha selgemini hakkab ilmnema nende omanäolisus. Kummalgi kujuneb välja oma väike püsitrupp teatrisisesest ja laiem mõttekaaslaste ja toetajate ring. Undi kui lavastaja potentsiaal ilmneb hiljem. Tõnu Tepandi.

Eesti teatri ajalugu

Kommentaarid (0)